Ekspert: tervena elatud aastate kasv jääb oodatava eluea kasvule alla
Rahvaloenduse andmete kohaselt on Eesti elanikest ligi 30 protsendil ehk umbes 380 000 elanikul mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seejuures kõrgharidusega inimestel on pikaajalisi haigusi keskmiselt kaks korda vähem, kui põhi- või madalama haridusega inimestel, vahendas "Aktuaalne kaamera".Samuti tuleb rahvaloenduse andmetest välja, et haridustaseme erinevused mõjutavad maaelanike tervist rohkem kui linnaelanike oma. Kui linnades haigestuvad põhiharidusega inimesed kõrgharitutest 24 protsenti rohkem, siis maal on vastav näitaja 44 protsenti."See võib olla sellega seoses, et nendel, kellel on kõrgem haridus maal, on võib-olla ka kergem töö, elustiil teisem kui põhi- ja madalama haridusega inimestel, kellel on raskem töö ja eluviis ei toeta sellist haigustevaba elamist," selgitas rahva- ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze."Üldiselt saab välja tuua, et haigusvabasid aastaid meestel on 70 protsenti elust ja naistel 73 protsenti elust," lisas ta.Siiski ei ole tervena elatud aastate Eesti keskmine kasvanud samas tempos kui sünnihetkel oodatav eluiga ja see oli ka üheks põhjuseks, miks Eesti rahvaloendusel küsiti esmakordselt pikaajaliste haiguste ning tervisepiirangute kohta."Esiteks annab see meile võrdlusvõimaluse erinevate uuringute ja küsitlustega kogutud materjalile ja näha seda, kuivõrd vastamatus, mis on tavaliselt küsitlusuuringute probleem, ülehindab meie tervena elatud eluaastaid," rääkis Eesti demograafia instituudi direktor Luule Sakkeus."See vahe tervena elada jäävate aastate juures võrrelduna sellega, kuidas kasvab oodatav eluiga, on liiga suur. Meie naised elavad 81 eluaastat, kui nad täna sünnivad, aga tervena elavad nad ainult 57 eluaastat," ütles ta.Keskmise vanuse rahvaloenduse andmete võrdlusest tuleb välja, et keskmise vanuse järgi on venelased ja muude rahvaste esindajad eestlastest vanemad. See võib olla ka põhjuseks, miks venelaste ja muude rahvuste esindajate hulgas on terviseprobleeme rohkem, kui eestlastel. Piirkondade lõikes on pikaajalisi haigusi enim Peipsiäärsetes maakondades nagu Põlva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal. Sotsiaalministeeriumi tervishoiu oskakonna juhataja Heli Paluste sõnul aitaks ühe võimalusena eri piirkondade tervisenäitajaid parandada teavitustöö."Õiged tegevused oleksid suunatud õigele sihtgrupile, neile arusaadavalt ja võib-olla ka arusaadavas keeles, arusaadavalt ja selgelt sõnastatuna," märkis Paluste.Ta lisas, et rahvaloenduse andmed inimeste tervise kohta on kindlasti väga heaks infoallikaks, mis aitavad paremini ja täpsemalt tervishoiuga seotud tegevusi planeerida.
