Insenerid tuvastasid 12 kergesti kaevandatavat asteroidi
Maalähedasi objekte on peamiselt nähtud võimaliku ohuallikana, mistõttu on planeedi lähistelt mööduvate komeetide ja asteroidide otsimiseks ning kaardistamiseks tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, kirjutab teadus.err.ee. Missioonide hinda kergitab iga orbiidile viidav kilogramm. Massiivseid kivikamakaid saaks aga näiteks kasutada astronautide kiirguse eest varjestamiseks. Teistes visioonides on nähtud isegi nendelt kogutavast jääst ja mineraalidest vastavalt raketikütuse sünteesimist või isegi kosmoselaevade komponentide valmistamist. Nii teatas eelmisel aastal Planetary Resources, et alustab asteroidide kaevandamist nii kiiresti kui võimalik. Ettevõtet finantseerivad teiste seas kosmoseturismi edendav Richard Branson ja Google'i juhatuse esimees Eric Schmidt.Asteroidide rakettidega soovitud asukohta tirimine pole aga eriti energiaefektiivne lahendus. Daniel García Yárnozi ja tema kolleegide lahenduse kohaselt võiks lasta suurema osa tööst ära teha gravitatsioonil. Piisaks kui asteroidi liikumiskiirust piisavalt muuta, et see jääks tiirlema ühte Maa Lagrange'i (L) punktidest. Yárnoz leidis üheksat tuhandet maalähedast objekti sisaldava kataloogi läbi kammimisel tosin asteroidi, mille liikumiskiirust tuleks nende Lagrange'i punkti nügimiseks muuta vähem kui 500 m/s. Võrdluseks pidi Apollo missioonide käigus Maa orbiidilt Kuu orbiidile jõudmiseks kosmoselaeva kiirust muutma 3000 m/s. Näiteks on ?v asteroidi 2006 RH120 L2-punkti toimetamisel pelgalt 58 m/s. Viie- kuni seitsmemeetrise läbimõõduga keha Maani jõudmiseks kuluks viis aastat, kui selle külge kinnitatud mootorid 1. veebruaril 2021 ühekordselt aktiveerida.Samas nendib töörühm, et kaks Maale kõige lähemal asuvat Lagrange'i punkti on ebastabiilsed. Asteroidi vangis hoidmiseks tuleks aeg-ajalt nende kurssi põtkuritega korrigeerida. Teguviisiga seonduvaid riske hinnates lisavad nad aga, et asteroidid triiviks lõksust põgenedes Maast eemale, mitte selle suunas. Viimaks oleks enamik hetkel sobilikest asteroididest nagunii piisavalt väikesed, et need suuresti Maa atmosfääris ära põleksid.
