Maimets: transgeenne vasikas näitab meie teaduse taset
Tegelikult pidid teadlased vasika sünniks ühendama kaks suhteliselt keerukat oskust - esiteks loomade kloonimise, teiseks geenide siirdamise tehnoloogia, selgitas Maimets Labori raadiosaates antud intervjuus.Juuni lõpus sündinud Juuni-nimelise lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen ja tulevikus hakkab lehm loodetavasti andma oma piimaga lüpsma kasvuhormooni, mida saab piimast eraldada ja kasutada erinevate haiguste ravimisel.Selline protsess võimaldab aga muuta ravimitootmist märgatavalt odavamaks.Teemat kommenteeris eilses Uudis+ saates ka Maaülikooli rektor ja veterinaarteadlane Mait Klaassen."Sellest ja kõigist analoogsetest vasikatest saab kasu eelkõige kogu inimkond läbi selle, et sellised loomad hakkavad piima kaudu eritama teatud ravimit või ravimi derivaati," selgitas Klaassen."Inimkond on kaua otsinud looduslike ravimite allikaid. Nüüd ollakse suhteliselt lähedal sellele, et leida viis, kuidas saada seda looduslikku ravimit niimoodi, et ta oleks suhteliselt kontrollitav. Selles mõttes on see väga märgiline saavutus," jätkas rektor.Teadlased otsivad ka viise, kuidas sündinud vasikas Juuni patenteerida."Rahalises mõttes võiks ta olla lüpsilehm siis, kui õnnestub autoriõiguse ja patendi-alased probleemid lahendada, sest täpselt sama pealkirjaga patent on patenteeritud Carlos Melo poolt. Nüüd tuleb leida see nišš või see argument, miks peaks see vasikas olema eriline," ütles Maimets.Nimelt sündis maailma esimene vasikas, kes hakkas täiskasvanuna andma kasvuhormooni sisaldavat piima, Argentiina teadlase Carlos Melo teadustöö pingutuste tulemusel. Vastav teadusartikkel ilmus juba 2006. aastal.
