Uuring: harrastuskalapüük kogub populaarsust
Mullu püüdis kala või oli selle juures abiks 28 protsenti elanikest, kel vanust üle 15 eluaasta ning oluliselt on suurenenud nende kalastajate hulk, kes teevad seda regulaarselt ehk 39 protsenti kõigist harrastuskalastajaist püüdis kala enam kui kümme korda aasta jooksul, teatas keskkonnaministeerium ERR-i uudisteportaalile. Piirkonniti paistavad aktiivsusega silma just Tartu kandi elanikud, kuna Tartu ümbruses on väga palju kalarikkaid veekogusid - näiteks Suur-Emajõgi ning Peipsi järv, mis on suurepärased püügikohad ja on ühed populaarsemad sihtpunktid ka harrastuskalameestele.Kaks aastat varem olid kõige aktiivsemad harrastuskalurid samuti Lõuna-Eestist, neile järgnesid Virumaa inimesed. Tallinna elanikud on nii värske kui eelmise uuringu järgi keskmisest vähem aktiivsed ehk tallinlastest käis mullu kalal viiendik. Harrastuskalapüügi uuringust selgus, et passiivsed kalastajad ehk kalastamisel abistajad on järjest enam ise kala püüdma hakanud. Kümnest kalastajast üheksa väitsid, et püüavad ise kala, neist üks osales kalapüügil abilisena. Ka on muutunud kalapüügil osalemine sugude lõikes ehk need naised, kes on varem vaid meestele kalapüügil abiks olnud, on järjest enam haaranud ka ise õngela järele.Kalapüük on värskes õhus vaba aja veetmine, mille populaarsuse kasvu kinnitas ka mullu läbi viidud elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring. Eestimaalased hindavad kõrgelt võimalusi omal käel loodusega tutvuda ja seal aega veeta. Valdav enamus elanikest käib looduses vähemalt kord aastas, 54 protsenti teeb seda lausa iga kuu. Viimastel aastatel on palju tähelepanu pööratud ka vooluveekogude seisundi parandamisele. Alates 2010. aastast on jõgede seisundi parandamiseks Ühtekuuluvusfondist investeeritud ligikaudu 16 miljonit eurot, mis tänu soodsamate rände- ja kudemistingimuste loomisele on suurendanud märgatavalt ka kalade arvukust. Rändevõime paranemist kinnitab ka Loobu jõele paigaldatud Baltimaade esimene täisautomaatne kalaloendur.Harrastustuskalapüügi uuring hõlmas hobikalastust eelmise aasta jooksul ning andmed on võrreldavad 2010. aastal tehtud analoogse uuringuga. Uuringu viis keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ koostöös Norstat Eesti AS-ga vahemikul 14. juunist 20. juulini. Küsitleti Eesti elanikke vanuses 15 eluaastat ja vanemad.
