Eesti kalakasvatuste võimsust püütakse kordades suurendada
Seitse aastat Saaremaal vikerforelli kasvatanud Priit Lulla kasvanduse basseinides ujub praegu 60 kuni 70 tonni kala. Võiks aga olla palju rohkem, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Projektvõimsust on 200 tonni, aga hetkel me oleme jõudnud turustada umbes 50 tonni ja järgmiseks aastaks on planeeritud üle 100 tonni turustamist," rääkis Lulla.Eesti keskmisega võrreldes, kus tootmisvõimsustest kasutatakse ära vaid kümnendik, on see isegi hea näitaja. Kui eelmisel eelarveperioodil suunati Euroopa kalandusfondi kaudu kalakasvatuse arendamiseks saadud umbes 15 miljonit eurot kasvanduste väljaehitamisse, siis nüüd võetakse suund nende arendamisele."Uute tehnoloogiate ja efektiivse tehnoloogia kasutuselevõtt on kindlasti eesmärk, mis järgmisel perioodil saab olema - mitte ainult kala kasvatamine, vaid tehnoloogia areng, töötlemine ja turustamine on need märksõnad," selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Paraku ei suuda Eesti kalakasvatuste toodang odava importkalaga konkureerida."Tihtipeale sügisperioodil on kala hind poes üle mõistuse madal ja sellest tingitult meie oleme oma kala enamasti Soome eksportinud. Eesti turule on meie kala üsna vähe jõudnud," märkis Lulla.Seeder tunnistas, et Norra lõhega võistelda on mõttetu ja soovitas mõelda muude liikide kasvatamisele. "Aga meil on siin teatud liigid, kus me kindlasti konkurentsivõimelised oleme - angerjas, jõevähk, tuurlased, siig. Me peaksime rohkem keskenduma ilmselt nendele kalaliikidele," ütles minister.Kalakasvataja pakkus aga veel ühe võimaluse. "Üheks variandiks oleks toiduainete käibemaksu alandamine, mis aitaks kõiki Eesti väiketootjaid," ütles Lulla.Ühel või teisel moel, kuid strateegia on seadnud kaks olulist eesmärki - saavutada Eesti vesiviljelustoodete siseturul enam kui 50 protsendiline turuosa ja tõsta sektori eksportkäibeks üle 5 miljoni euro.
