Remmelkoor: eeskujuks tasub võtta optimistlikke kehalise õpetajad
"Kaardistamise põhjal tuli välja, et on õpetajaid, kes on väga positiivsed hoolimata sellest, et neil sportimispaigad puuduvad. Nad ütlevadki kenasti, et neil on looduslikud sportimispaigad ja nad käivad parkides jooksmas ja orienteerumas, hüppavad isetehtud liivakasti ja selles mõttes olid nad ka optimistlikud, et ka niimoodi saab ju laste kehalist aktiivsust arendada," ütles Remmelkoor Vikerraadio saates Uudis+.Ta lisas, et sellised õpetajad võiksid olla teistele eeskujuks, sest see, milliseid vahendid ja kui palju koolil on, sõltub lisaks rahalistele võimalustele ka õpetajate ja koolijuhtide pealehakkamisest ja suhtumisest.Seda enam, et koolidelt saadud andmete põhjal ei eristu Remmelkoore sõnul ükski maakond teiste seast selle poolest, et neil oleks sportimistingimused koolis teistest märkimisväärselt halvemad, pigem jooksevad erinevused koolide kaupa.Täna esitles haridusministeerium koolide sportimistingimuste uuringut, millest selgub, et koolidel on kõige suurem puudus suuskadest, kuid üsna kehvas olukorras on ka koolistaadionid."Uuringu järgi omab 77 protsenti koolidest võimlat ja nendest väga paljudes on olemas nii korvpalli- kui võrkpalliväljak, iseasi, kas see on normaalmõõtmetes või mitte, aga ta on vähemalt olemas. Kuid staadionite tehniline olukord on väga paljudes koolides halb," rääkis projektijuht.Enamgi veel, neljas maakonnas leidub koole, kus staadionid pole tegelikult kasutuskõlblikud, jätkas Remmelkoor.Kuigi pallimängudeks vajalik on enamikes koolides olemas, pole neid siiski tavaliselt nii palju kui võiks. Nii on jalgpallid olemas 96 protsendil koolidest, kuid enamikes neist on palle riigi soovitatud kogusest vähem.Spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse läbi viidud uuriti, milline on Eesti koolides olukord spordivahendite ning -inventariga, millised on sportimispaigad ja kui palju korraldatakse tunniväliseid spordiringe. Oma vastuse andsid 99 protsenti Eesti koolidest ehk 570 kooli, neist lõviosa põhikoolid ja gümnaasiumid.Võttes aluseks õppekavas esitatud nõudmised selgus, et kõige paremini on koolid varustatud sportmängude inventariga, mida on erinevaid vahendeid kokku arvestades piisavalt 54 protsendil koolidest.
