Puudetoetusteks kuluv summa väheneb ligi kümnendiku
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna finantspoliitika ja koordinatsiooni juht Agne Nettan-Sepp selgitas ERR-i uudisteportaalile, et tegemist on arvestuslike kulutustega. "See tähendab, et kui vastavad kulutused tekivad, siis makstakse need toetused igal juhul inimestele välja," kinnitas ta."Eelarve koostamisel peame prognoosima, kui palju üheks või teiseks tegevuseks-toetuseks järgmisel aastal raha vaja on. Prognoosimisel lähtume varasemate aastate näitajatest, neis toimuvatest muutustest ja muutuste kasvutempodest," selgitas Nettan-Sepp."Järgmise aasta eelarve planeerimisel ja käesoleva aasta kulude täpsustamisel võtsime arvesse, et eelmisel aastal aeglustus nii puudega inimeste arvu kasvutempo kui ka toetusteks väljamakstud summade kasvutempo," lisas ta.Samuti tõi Nettan-Sepp välja, et lisaks puudega inimeste arvu vähenemisele muutub inimeste vanuseline struktuur."Eakaid puudega inimesi on rohkem kui lapsi ning näiteks sügava puudega lapse toetus on suurem puudega vanaduspensioniealise toetusest jne," rääkis ta."Samuti mõjutab väljamakstavaid summasid puude raskusastmete struktuur. Näiteks, kui sügava puudega inimeste arv kasvab aeglasemalt, kui keskmise puude raskusastmega inimeste arv, siis kasvavad ka kulutused toetusteks aeglasemalt."Toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr, mis on nii sel kui järgmisel aastal 25,57 eurot.Erinevatele puuetega inimeste rühmadele makstakse erineva suurusega toetust, mis on arvutatud seaduses kehtestatud protsentide alusel sotsiaaltoetuse määrast.Prognoosi järgi väheneb toetust saavate inimeste arv tänavusega võrreldes ligi tuhande võrra 144 000 inimeseni.
