Kraanivesi reeglina filtreerimist ei vaja
Kuigi joogivee kvaliteedi tagamine on veekäitleja kohustus ning kõik veekäitlejad teevad regulaarselt analüüse, kontrollib terviseamet riikliku järelevalve käigus täiendavalt joogivee kvaliteeti. Sellega tagatakse pidev kontroll ühisveevärkide veekvaliteedi üle. "Riikliku järelevalve käigus seni tehtud analüüsid näitavad, et Eestis ei ole probleeme raskemetallide sisaldusega veevärkides, pestitsiidide jääkidega ega teiste ainetega, mis võivad mõjutada inimeste tervist," kinnitas terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht.Eelmisel aastal oli järelevalve all 1105 veevärki, mis varustasid joogiveega kokku 1 153 076 tarbijat ehk 89,6% rahvastikust.Tänaseks on jäänud veel vaid 32 sellist ühisveevärki, kus norme ületab fluoriidide- ja kolm väikest veevärki, kus norme ületab boori sisaldus joogivees. "Eestis on veel üksikuid veevärke, kus veekvaliteet ei vasta nõuetele raua ja mangaani osas, kuid selline vesi ei mõju kuidagi inimese tervisele, kuigi võib olla hägune või kollakat värvi ja ebameeldiva lõhnaga," täpsustas Albreht.Lisafiltrite kasutamise osas soovitab terviseamet tarbijatel esmalt uurida veekvaliteeti oma veevärgis ja alles seejärel otsustada, kas kallis veefilter on vajalik või mitte. "Seal, kus vesi vastab kõikidele nõuetele ja tarbijal ei ole etteheiteid veekvaliteedi osas, ei ole lisafiltri paigaldamine lihtsalt otstarbekas," lisas Albreht. Eesti ühisveevärkide joogivee kvaliteedi andmeid näeb siit.
