Eesti Looduse Fond: Kopenhaageni deklaratsioon on väga nõrk
Kõige suurema pettumuse valmistas fondile see, et deklaratsioonist jäi välja laevadelt pärit lämmastikuheitmete piiramise punkt."Sellisel kujul jääb deklaratsioon väga pehmeks - sellest kumab selgelt, et Läänemere keskkonna olukorra parandamist nähakse ebatarviliku kulutusena, mis ei kaalu üles lühiajalisi majandushuvisid," avaldas nördimust fondi juhatuse esimees Silvia Lotman."Läänemere olukorra tegelikuks parandamiseks peaksid riigid rakendama vajalikke meetmeid nii põllumajanduses, kalanduses, laevanduses kui teistes sektorites. Seda enam, et Läänemere olukorra parandamine on tegelikult perspektiivikas ka majanduslikus plaanis," jätkas ta.Kopenhaagenis toimunud kohtumisel vaadati ühtlasi üle, kuidas riigid on suutnud täita 2007. aastal vastu võetud Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on ühiselt Läänemere olukord kontrolli alla saada.Seejuures leitakse Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest raportis, et siiani pole riigid suutnud endale võetud kohustusi täita."Kopenhaagenis kohtunud riikide seas oli ka selliseid ametlikke esindusi, kes väljendasid samasugust nördimust nagu keskkonnaorganisatsioonid," märkis kohtumisel viibinud WWFi Läänemere programmi juht Pauli Merriman.Nii WWFi raport kui Läänemere äriplaan edastati 3. oktoobri  HELCOMi kohtumise eel Läänemere-äärsete riikide ministeeriumitele palvega teha Läänemere kaitsel senisest märksa sisulisemat koostööd nii riigisiseselt ministeeriumide vahel kui ka teiste riikidega.HELCOM on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mis korraldab Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel rahvusvahelist koostööd Läänemere kaitseks. Koostöö toimub Rootsi, Soome, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.
