Uuring: abikaugetes piirkondades on vähem tulekahjusid
RAKE uuris tuleohutusjärelevalve, ennetustöö ja päästetöö korraldust ja erinevate meetmete tulemuslikkust abikaugetes piirkondades. Uuringus analüüsitakse, kuidas on päästeteenus tagatud ligi 90 000 inimesele, kes elavad Eestis abikaugetes piirkondades ehk asulates, kuhu jõudmiseks kulub riiklikul päästekomandol rohkem kui 15 minutit, teatas ülikool. Päästesündmuste statistika analüüs viitab sellele, et abikaugetes piirkondades on madalam ka tulekahjudes hukkunute ning vigastatute arv. "Päästevaldkonna asjatundjatele ei ole tulemus üllatuseks, kuna nende sõnul on abikaugete piirkondade elanikud üldjuhul hoolsamad, sest teavad, et õnnetuse korral on abi kohalejõudmine ajakulukam," rääkis tulemustest üks uuringu läbiviija Uku Varblane.Uuringu käigus selgitati välja, mida on võimalik ja otstarbekas abikaugetes piirkondades tuleohutuse suurendamiseks teha. "Kõige olulisem on tuleõnnetusi vältida, seetõttu tuleks suurendada ennetustegevuste mahtu," sõnas Varblane. Samuti on Varblase sõnul oluline selgitada, kuidas tulekahju korral käituda ning suurendada inimeste endi esmast tulekustutusvõimekust. Peale ennetustegevuste on oluline roll vabatahtlikel ning erinevate partnerite - kohalike omavalitsuste esindajate, sotsiaaltöötajate ja vabatahtlike - aktiivsemal koostööl.Siseministeeriumi kriisi- ja päästereguleerimispoliitika osakonna nõunik Martin Lambing tõdes, et uuringu tulemusi saab edaspidiselt rakendada peamiselt erinevate ennetustegevuste planeerimisel."Kuigi abikaugetes piirkondades on elaniku kohta keskmisest vähem tulekahjusid, ei tohi neid piirkondasid vähem tähtsustada. Elanikele positiivset mõju omavad ennetustegevused peavad olema jätkusuutlikud," ütles Lambing.Uuringuraporti leiate TÜ RAKE veebilehelt.
