Tartu tööstuspiirkondades jätab liiklemine soovida
Tartus Ropka tööstuspiirkonna põhjal läbi viidud uuringust selgus, et inimeste transpordikasutuse optimeerimises on arenguruumi veel küllaga, vahendas "Aktuaalne kaamera". Näiteks kui Tartus kasutatakse üldiselt liiklemiseks autot vähem kui 30 protsendil, siis tööstuspiirkondadesse autoga tööle liikumise osakaal läheneb juba 70 protsendile. Erinevalt Tartu üldisest linnapildist liigutakse Ropka tööstuspiirkonda kõige vähem jalgsi või rattaga. Linnainseneri Mati Raamatu sõnul on inimeste tööle liikumise harjumuste muutmiseks vaja alustada kõige lihtsamatest asjadest."Nimelt puuduvad täielikult praktiliselt piirkonnas jalgratta lukustamise võimalused. Esimesed jalgratta hoiuraamid paigaldatigi projekti käigus piirkonda, lisaks siis mõnele üksikule olemasolevale. Lisaks oli vaja muuta mõne bussi väljumis- ja saabumisaegu, ka selle töö oleme praeguseks ära teinud, ja lisaks siis täiustada jalg- ja jalgrattateid," loetles ta. Raamat lisas, et Ropka taolistes tööstuspiirkondades on rohkem tähelepanu pööratud hoonetele ja sõiduteedele ning kõnniteed on jäänud unarusse.Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on väga hea, et just selle piirkonnaga seonduvad liikuvuse küsimused said läbi analüüsitud. "Tänasel päeval siis on palju teadlikumad nii ettevõtted, nende töötajaskond, kui ka linnavalitsuse enda töötajad. Et milline olukord meil on ja kuidas siis tulevikus oleks võimalik keskkonda maksimaalselt säästa ja samamoodi ka inimeste rahakotti vähem kergendada nende igapäevase transpordivajaduse rahuldamiseks," rääkis ta. Tamme sõnul ei piirdu linnavalitsus liikuvuskorralduse arendamisel Ropka piirkonnaga, vaid soovib saadud tulemusi ja kogemusi rakendada ka teistes piirkondades.
