Ministeerium prognoosib majanduskasvuks 3%
Ministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi on kasvu tänavu vedamas sisenõudlus, mida alates aasta teisest poolest toetab taas ka ekspordikasvu kiirenemine.Sisenõudlust kasvatab investeeringute järk-järguline taastumine.Valitsussektori investeeringute vähenemist sellel ja järgmisel paaril aastal tasakaalustavad eeldatavasti ettevõtete kiiresti kasvavad investeeringud masinatesse ja seadmetesse.Viimaste tase ületas juba eelmisel aastal oma eelmist tippu.Samuti on tõusnud elanike tarbimisjulgus seoses hõive kosumise ja reaalpalga kasvuga. Eratarbimist toetab ka tulumaksumäära alanemine ülejärgmisel aastal.Samas ei muutu tõenäoliselt oluliselt elanike laenukäitumine, mistõttu tarbimist suurendavat laenukoormuse kasvu oodata ei ole. Laenujääk suhtena SKPsse jätkab vähenemist.Eksport järgib tulevatel aastatel välisturgude majanduskasvu. Kaupade ja teenuste eksport suureneb tänavu 4,5% ning kiireneb tuleval aastal 6%-ni.Hindade tõus aeglustub tänavu 3,4%-ni ning on järgnevatel aastatel 2,8%-i juures.Hinnatõusu aeglustumise taga on maailmamajanduse nõrkus, mis avaldub kütusehindade stabiliseerumises ning soojuse hinnatõusu pidurdumises.Lisaks taandub järgmisel aastal elektrituru avanemise mõju, soodustades inflatsiooni alanemist.Seoses hinnatõusu aeglustumisega suureneb lähiaastatel palga reaalkasv, mis sellel aastal on 2,5% ning kiireneb järgmisel aastal 3,5%-ni.Keskmise palga kasv kiirenes eelmisel aastal pea 6%-ni ning see tempo peaks püsima ka sel aastal. Palgatõusu tingib eksporditurgude oodatav kosumine ning vaba tööjõu vähesus.Sellel ja järgmisel aastal võib oodata veel 0,3-0,4%-list tööhõive kasvu, kuid siis võib demograafilistel põhjustel hõivatute arvu suurenemine peatuda.Töötuse määr langeb prognoosi kohaselt 2017. aastaks 7%-ni ning hõive määr tõuseb 64%-ni, mis on pea üks protsendipunkt enam kui eelmine tipp 2008. aastal.Seoses makromajanduse väljavaadete paranemisega on muutunud positiivsemaks ka riigirahanduse näitajad.Prognoosi järgi on oodata selle aasta eelarvepuudujäägiks 0,5 protsenti SKPst. Lähiaastate puudujääki on võimalik finantseerida reservidest.Ministeeriumi kevadine majandusprognoos on alus riigi eelarvestrateegia koostamisel, millega valitsus kinnitab järgmise nelja aasta eelarvepoliitilised põhimõtted. 
