Jaapanlased astusid unenägude lugemisel sammu edasi
Une ajal on ajuaktiivsuse lahti mõtestamiseks vajalikke uuringuid keerukam läbi viia, sest selleks peamiselt kasutatav magnetresonantstomograaf raskendab selle tekitatava lärmi tõttu katsealuste uinumist, vahendas ERR-i teadusportaal. Lisaks hakkavad inimesed unenägusid nägema harilikult alles 90 minutit pärast magama heitmist, muutes andmete kogumise aeganõudvaks. Jaapani teadlased otsustasid raskustest mööda hiilida, jälgides kolme katsealuse ajuaktiivsust enne nende sügavamasse unne langemist. Vahestaadiumile on omased kerged 'värelused' EEG signaalis, mis viitavad hallutsinatsioonide nägemisele.Taolistel hetkedel ajasid teadlased katsealused üles ning palusid kirjeldada, mida nad konkreetselt nägid. Nõnda kogusid nad kümne päeva vältel kolmetunniste sessioonide käigus igalt katsealuselt pea 200 taolist raportit. Seejärel eraldas Yukiyasu Kamitani juhitud töörühm kirjeldustest korduvad elemendid ning jagas need kahekümnesse kategooriasse. Unenägude sisu lugeva programmi treenimiseks palusid nad järgmiseks katsealustel vaadata kategooriasse kuuluvate objektide pilte ärkveloleku ajal.Viimane võimaldas programmil seostada igale katsealusele ainuomased ajuaktiivsuse mustrid konkreetsete objektide ja kategooriatega. Programmi piisavalt treeninuna lasid teadlased sellel analüüsida teisel hallutsinatsioonide raporteerimissessioonil kogutud ajuaktiivuse mustreid. Keskmiselt suutis see lindistatud aktiivsuse katsealuse poolt kirjeldatud elementidega kokku viia 60%-l juhtudest, teatud elementide eristamise täpsus küündis isegi 70%-ni. Viimane tõestab, et unenägude sisu on aju jaoks tõenäoliselt täpselt sama reaalne, kui ärkvel olles kogetu.Küsimusse selguse toomine nõuab kindlasti edasisi uuringuid, kuid siiski annab uurimus lootust, et tulevikus on võimalik unenägude sisu ajuaktiivsuse põhjal rekonstrueerida isegi täpsemalt, kui hommikul katsealuste kirjelduste alusel.
