Mesilastele oli tänavune talv raske
Mesinike liidu juhatuse esimehe Aleksander Kilgi teada on mesilased talvitunud piirkonniti väga erinevalt, kõige enam on haiguste või nälja tõttu mesilasperesid hävinenud Saaremaal ja Ida-Virumaal, vahendasid ERRi raadiouudised."Kahjuks on paljudes mesilates ka märkimisväärsed talvekaod ja mõnes mesilas kas pole ühtki peret enam alles või on pooled või väga paljud pered hukkunud talvel," nentis Kilk. Ta lisas, et mesilaspere tervist võivad mõjutada haigustekitajad ja teatud määral ka põllumajanduskeemia ja selle jäägid, mis võivad olla sattunud näiteks koos õietolmuga suira sisse. "Saaremaalt tuli kõige varem selliseid signaale, et talvekaod on kohati väga suured," lisas Kilk.Ta palub kõigil mesinikel, kelle mesilates on suured kaod, mesinike liiduga ühendust võtta, et kavandada abinõusid mesilate taastamiseks. "Me paluksime mesinikel saata meile andmed selle kohta, kuidas nende mesilates on talvitumine õnnestunud. Kui on suured kaod, siis eriti. Kui me tõesti saame taotleda toetust või hüvitist valitsuselt mesilasperede hukkumise tõttu, ja seda saab teha ainult nii, et veterinaartöötaja - kohalikult volitatud veterinaararst näiteks on käinud, vaadanud üle ja oma akti selle kohta koostanud. Ei ole üldse kindel, et hüvitamiseks võiks minna, aga kui, siis on selline akt vajalik," selgitas Kilk.Eelmisel aastal pääsesid mesilased esimesele korjele 15. aprilli paiku. Tänavu tuleb lepa ja sarapuu õitsemist veel 2-3 nädalat oodata. Koeru mesinik Lembit Liin ütleb, et kui mesinik avastab kevadel, et mesilased on nälga või haigustesse surnud, siis tuleks tal esmalt peeglisse vaadata. Liini mesilaspered on üllatavalt hästi talve üle elanud."Pered on mul korpustarudes ja kõigil neil paar-kolm päeva tagasi vahetasin põhjad ära. Kõik see talve langetis, mis oli surnud mesilastena alla kukkunud, sain tarudest eemaldatud, ja kõigis tarudes oli elu sees," lausus ta.
