Eesti geenivaramu saab eeskujuks teistele Euroopa biopankade loojatele
Tosin aastat tagasi loodud Eesti geenivaramu on jõudnud oma arengus sellisele tasemele, et Euroopa Liidu kaheksa miljoni euro suuruse grandi saanud Helsingi ja Hollandi Leideni ülikool valisid Tartu ülikooli Eesti geenivaramu kohaks, kus juba selle aasta sügisest hakkavad käima Euroopa tulevaste biopankade loojad kogemusi ja oskusi õppimas, vahendas "Aktuaalne kaamera".Grandi mõte ongi teha biopangad uurijatele rohkem kättesaadavaks."Nüüd on paljud riigid saanud aru, et tegelikult see on väga vajalik personaalsele meditsiinile üleminekuks, et inimesed saaksid teada, kuidas on nende endi maadel geenivariandid jaotunud ja kui sarnased või erinevad nad on. Selleks muud võimalust ei ole, kui teha üks biopank," selgitas Eesti geenivaramu direktor, akadeemik Andres Metspalu.Skandinaavia riikides, Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal on biopangad juba välja kujunenud, ent näiteks Portugal, Kreeka, Tšehhi, Poola, Slovakkia, Sloveenia on biopanga loomise teed alles alustamas."Ma ütleks, et me oleme identifitseeriunud ligi 50 uut initsiatiivi," märkis Metspalu.Eesti geenivaramu eelis on Andres Metspalu kinnitusel eelkõige kompaktsus ja 2000. aastal riigikogus vastu võetud inimgeeniuuringute seadus, mis väga täpselt reguleerib biopanga toimimist. "Teine asi on see, et meil on absoluutselt kõrgetasemeline, rahvusvahelistele standarditele vastav infrastruktuur. Uus maja, automatiseeritud koeproovide väljakorjamine, sekveneerimise ja genotüpiseerimise tehnoloogia on absoluutselt viimase sõna peal ja me oleme väga palju katseid teinud. Nii inimesed näevad, et see on koht, kus saab õppida," selgitas Metspalu.Kaheksa miljoni eurosest grandist saab Eesti geenivaramu katsebaasiks oleku eest pisut enam kui 400 000 eurot.
