Pärandiralli eestvedaja: riiklik kaitse on äärmuslik vahend
Kultuuripärandi aasta üritus Pärandiralli käis nädalavahetusel Harjumaal, kus asjatundjad ja huvilised arutlesid selle üle, mis on kultuuripärand, kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas see meid puudutab, vahendas "Aktuaalne kaamera".Pärandkultuuri objektide kohta on valminud maa-ameti kaardirakendus, mida kõik huvilised vaadata võivad. Sinna on kantud 35 000 objekti, mida kohalikud inimesed peavad ajalugu väärtustavaks. Nimekiri ei ole lõplik."Riiklik kaitse, see on äärmuslik vahend, kui on midagi nii unikaalset ja muidu ta näiteks häviks, kui ei võeta kiiremas korras kaitse alla. Meie Vabaõhumuuseumis ütleme, et parim kaitse on omaniku kaitse," ütles Elo Lutsepp.Pärandkultuuri objektide kaardistamisega tegelev Jürgen Kusmin sõnul kinnitab Rootsi näide, et kõige suurem oht pärandkultuurile on omaniku teadmatus. Pärandirallit korraldataksegi selleks, et tagantjärele tarkust vältida. "Kui kodu-uurija ja geoloogid on olnud pigem isikuloo peal ja ka täna väga usinalt uurimas suguvõsa lugu ja perekonna ajalugu, mis on ka põnev valdkond, siis pärandkultuur ongi võimalus need perekonna lood ja kohapärimused seostada konkreetselt maastikuga, konkreetsete paikadega maastikus ja nad jällegi omavahel kokku viia," selgitas RMK pärandkultuuri objektide kaardistaja Jürgen Kusmin.Kevadise suurpuhastuse aegu võiks inimesed üle vaadata ka vanu albumeid, ehk leiab sealt midagi väärtuslikku ka kogukonna jaoks. Elo Lutsepp pani inimestele südamele, et enne vanade fotode ära viskamist võiks neid kõigepealt kohalikule muuseumile pakkuda. Pärandiralli järgmine peatuspaik on Haapsalus.
