Eesti kavandab looduskaitsele ligi 100 miljonit eurot
Kui praegu on eurorahade kasutamisel keskkonnavaldkonnas põhirõhk vee ja jäätmete investeeringutel, siis uuel perioodil on peatähelepanu all looduskaitse. Aastail 2014-2020 on fookus eelkõige loodusrikkuse säilitamisel ning taastamisel. Hoolt vajavad väärtuslikud elupaigad, mis on koduks loomadele, lindudele, taimedele ja seentele. Selleks on vajalik taastada soode veerežiim ning parandada kalade kudemisvõimalusi vanajõgede hooldamise ja paisudele rajatavate kalapääsudega. Olulisel kohal on loopealsete ja puisniitude hooldamise toetamine, et need inimese ja looduse koostöös tekkinud unikaalsed paigad püksiksid liigirikkad.Keskkonna heaolu nimel tuleb panustada inimtegevuse negatiivse mõju vähendamisse ja tagajärgede parandamisse, mistõttu on kavas kaotada põhjavett reostavaid ehitisi, korrastada hüljatud turbatootmisalasid ning muuta ohutuks vana kaevandamisjäätmehoidla. Tähelepanu pööratakse ka veekogudele, mis on ohtlike ainetega saastunud ning neist esimesena ootavad puhastamist praegu väga kehvas seisus olevad Purtse ja Kroodi jõed.Üks mahukaim valdkond on ettevõtete keskkonnajalajälje vähendamine ja säästliku ressursikasutuse toetamine, milleks on praeguste plaanide kohaselt ette nähtud 131 miljonit eurot. Kesksel kohal on ka säästlik energiamajandus ehk toetatakse kaugküttesüsteemide renoveerimist ja individuaalküttele üleminekut ning jätkatakse kortermajade soojustamise toetusi.Lisaks on plaanis saastekvoodi müügist saadav raha investeerida biogaasi kasutamisse transpordis, mille pilootprojekt rahastatakse EL-i rahadega. Saastekvootide müügitulust jätkatakse avalike hoonete renoveerimist ja taastuvenergia väikelahenduste toetamist. Tulevikus kasutatakse kvoodiraha ka üleujutuste ennetamiseks ja leevendamiseks.Plaanitavad investeeringud on veel ettepaneku tasandil. Ministrid tutvustavad ettepanekuid riigikogule 8. mail ning need kinnitab lõplikult Euroopa Komisjon.
