Demineerija: lõhkekeha plahvatuse korral kannatavad tavaliselt süütud inimesed
Ta rääkis "Vikerraadio" hommikuintervjuus, et esimesed sellised kampaaniad olid aastatel 2008-2010, kuid siis need keelati, kuna selgus, et lõhkekeha leiu korral tuleb kohe alustada kriminaalmenetlust. Nüüd on tänu seadusemuudatusele aga taas elanikel võimalik vabatahtlikult kampaania korras ohtlikku kraami loovutada.Pugonen rõhutas, et kui inimestel on kuskil lõhkeainet või lõhkekehi, tuleb sellest teatada telefonil 112 ning jääda ootama demineerijaid. Ise ei tohi ohtlikku materjali mingil juhul puutuda.Levinumad lõhkekehad, mis leitakse, on käsigranaadid, miinipildujamiinid, suurtükimürsud. Viimasel kümnel aastal on trend tõusev. "Me teema aastas kahjutuks keskmiselt kolm tuhat plahvatusohtlikku lõhkekeha," lisas Pugonen.Ta märkis, et kampaania esimsel päeval sai demineerimiskeskus ühtekokku 13 väljakutset, millest 5 olid seotud käimasoleva kampaaniaga."Lõhkeaine kõige kohutavam omadus on see, et kui ta juba plahvatab, siis tavaliselt saavad pihta just kõige rohkem süütud kõrvalseisjad, sugulased, naabrid, kes võivad lähikonnas viibida," rõhutas Pugonen.Kampaania "Teata lõhkematerjalist" kestab 29. aprillist kuni 5. maini.
