Vassiljev: valitsus ei tunnista, et majanduses toimuv on nendega seotud
"Kahtlemata on igal pool väga edukaid ettevõtjaid, aga meie häda ongi see, et ettevõtjad peavad ise tööjõudu otsima, ise vaeva nägema, ise plaane looma. Tegelikult tõsine probleem meie riigi mõttes ongi see, et riik tõmbab selge joone vahele sinna, kus lõpeb tema eelarve ja edasi põhimõtteliselt riik ei tunnista seda, et see, mis majanduses toimub oleks kuidagi nendega seotud. See on tõsine probleem," rääkis Vassiljev ETV saates "Foorum".Ta tõi näiteks innovatsiooni valdkonna. "Kui meile heidetakse ette, et meil on küll väga tugev teadusvõimekus üldises plaanis, aga näiteks n-ö tellitud innovatsioon, millel oleks otsene rakendus majandusse, on üsna kesine. Siin on selgelt riigi roll, kes peaks selles vahendaja olema," rääkis Vassiljev.Vassiljev kommenteeris saates ka riigieelarve strateegiat ning selles kavandatud tulumaksu langetamist 2015. aastal. "Viidati, et on äärmiselt oluline 2015. aastal tulumaksu langetamine 1% võrra, et see langetab tööjõu maksukoormust. Kui aga vaatame natukene ringi, mis mujal toimub, siis meie jaoks pole põhiline mure see, et meil oleksid jõukad töötajad või suure sissetulekuga töötajad kõrgelt maksustatud, vaid probleem on selles, et väikese sissetulekuga töötajad on kõrgelt maksustatud tänu sellele, et meil ei ole astmelist tulumaksu ja võrdlemisi madal tulumaksuvabamäär ja ka sellele, et meil on suhteliselt kõrge sotsiaalmaks. Nende puhul on tööjõumaksud suhteliselt kõrged inimese kohta," rääkis ta.Stalnuhhin: eelarvestrateegia täitumine ei sõltu enamasti meistRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin võrdles "Foorumis" eelmist eelarvestrateegiat tegelikult kujunenud olukorraga. "Eelmine, 2006. aastal tehtud eelarvestrateegia pani paika mõned arvud. Näiteks pidi mullu Eesti keskmine palk olema 1240 eurot, aga tegelikult oli see 880 eurot ehk viga on 50%. SKT kasv pidi olema 6,3%, aga oli 3,2% ehk viga oli 100%. Riigisektori võlakoormuses on viga 200% - pidi olema 3,2 või 3,3%, aga tegelikult oli 10,1%," kirjeldas Stalnuhhin."See tähendab, et kõik need strateegiad ei sõltu meie soovist vaid ümbritsevast maailmast. Pigem oleks tark uskuda ilmaennustajaid, kui neid strateegiaid, sest meist see enamasti ei sõltu," lisas ta.Stalnuhhin kommenteeris samuti saates tulumaksu langetamise plaani."Suurt majanduslikku mõtet selles pole, raha jääb vähemaks, seda hakatakse kompenseerima tõenäoliselt kaudsete maksudega, elu läheb kallimaks. Teiselt poolt sotsiaalset rolli see ka ei täida, sest kui sul on palk 500 eurot, võidad 5 eurot, kui on 5000 eurot, võidad 50. Ainus võimalus oleks asuda siiski sellele süsteemile, mis on absoluutses enamuses Euroopa riikies ehk astmelisele tulumaksule. Aga seda tõenoliset peab veidi kauem ootama kui 2015. aastal," rääkis ta.
