Liikluspolitseinik: kiiruseületamiste hulk on vähenenud
Alates kiiruskaamerate ülespanemisest 2010. aasta 10. mail on tänavu aprilli lõpu seisuga kiiruskaamerad tuvastanud 151 970 rikkumist ning hoiatustrahve on määratud kogusummas 2 680 964 eurot.  Enim rikkumisi fikseerisid kiiruskaamerad 2011. aasta juunis, mil tuvastati 7628 rikkumist. Enim kiiruseületamisi fikseerisid kiiruskaamerad just 2011. aasta mais ehk 6590, juunis 7628 ja juulis 7289 rikkumist.Eelmisel aastal fikseerisid kiiruskaamerad enim rikkumisi augustis ehk 5161 ning oktoobris 5145 ja juulis 4819. Tänavu esimese nelja kuuga on kiiruskaamerad fikseerinud 13 159 rikkumist.2010. aastal fikseerisid kiiruskaamerad kokku 32 181, 2011. aastal 60 986 ja mullu 45 644 rikkumist.Kaarepere sõnul seisneb kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk ja oodatav mõju selles, et sõidukijuhid lubatud sõidukiirust ei ületaks ning ei juhtuks raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. "Kaamera preventiivne efekt peab tulenema mitte koju saadetavast trahvist, vaid sellest, et kiirusemõõtja teeserva üles on seatud ja kiiruseületamise fikseerib ning sõitjaid distsiplineerib," märkis Kaarepere.Kaarepere sõnul on varasemate aastatega võrreldes kiiruseületamiste arv vähenenud ja seda vaatamata kaamerate lisandumisele ning positiivne on ka see, et kaameratega kaetud teelõikudel pole juhtunud raskeid liiklusõnnetusi, mis oleksid põhjustatud suurest kiirusest.  "Samuti on autojuhid rohkem kaameratega harjunud ning liiklusrütm on ühtlustunud. Endiselt on enim kiiruseületamisi suvekuudel ning kohtades, kus lubatud sõita kuni 70km/h," ütles Kaarepere.
