Kohus lõpetas koera julmas kohtlemises süüdistatud naise kriminaalasja
Kohus tühistas Marge Arumäe (37) õigeksmõistmise ning lõpetas tema kriminaalasja, ütles ringkonnakohtu sekretär ERR-i uudisteportaalile.Kohtukolleegium tuvastas, et Marge Arumäe tegevuses võivad sisalduda väärteotunnused loomakaitseseaduse järgi. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, siis kriminaalmenetluse raames ei toimu süü tuvastamist ja karistamist väärteos. Kriminaalmenetlus aga lõpetatakse, kui süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele.17. jaanuaril mõistis Pärnu maakohus Arumäe kogu süüdistuse ulatuses õigeks, kuna ei tuvastanud tema tegevuses kuriteokoosseisu. Prokurör sellega ei nõustunud ja viis asja ringkonnakohtusse.Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul riigikohtus, kuid selle arutusele võtmine seal pole garanteeritud. Maakohus leidis jaanuaris küll, et Arumäe ei näidanud lemmiklooma pidajana üles koera suhtes vajalikku hoolsust, mis oli tingitud tema tähelepanematusest ja kohusetundetusest. Samas ei tulenenud ühestki kohtuistungil vahetult uuritud tõendist, et Arumäe oleks oma tegevusetusega pannud toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil.Kohus asus seisukohale, et olenemata sellest, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletuse vormis toime pandud teoga, ei ole ettevaatamatus karistusseadustiku koosseisuline tunnus ja seetõttu on Arumäe kriminaalvastutusele võtmine välistatud.Prokurör nõudis kohtuvaidluses Arumäele tingimisi kuue kuu pikkust vangistust kolmeaastase katseajaga.Arumäe ei ole end süüdi tunnistanud ning tema kaitsja leidis, et ta tuleks kogu süüdistuse ulatuses õigeksmõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.Arumäe süüasi oli maakohtus teisel ringil, sest 2011. aasta novembris jäi jõusse ringkonnakohtu määrus tema kriminaalasja saatmise kohta maakohtule uueks arutamiseks.Ringkonnakohus tühistas prokuröri kaebuse alusel maakohtu varasema otsuse Arumäe õigeksmõistmises menetlusnormide rikkumise tõttu ning saatis tema süüasja maakohtule tagasi. Kaitsja üritas seda määrust tühistada ringkonnakohtus, kuid edutult.2011. aasta mais mõistis Pärnu maakohus Arumäe looma julma kohtlemise süüdistuses õigeks, kuna ei leidnud tema tegevuses kuriteokoosseisu. Samas tõdes kohus, et Arumäe tegevus võib olla karistatav väärteona.Kohus tuvastas, et Arumäe lahkus 2010. aasta 25. juulil kodunt ning pani eelnevalt oma äsjapoeginud koera ketti, jättis talle vett ja toitu ning leppis oma sugulasega kokku koera eest hoolitsemises tema äraoleku ajal.Kokkuleppe järgi pidi sugulane järgmisel päeval koerale uue toidu ja vee viima, kuid leidis koera raskelt haigena. Loomaarst tuvastas koeral tugeva nahapõletiku koos vakladega, kuid koera üldise seisundi hindas arst rahuldavaks ning pärast esmaabi andmist saadeti koer varjupaika. Kohtus ei leidnud tõsikindlat tõendamist, et koer oleks olnud pikemat aega seisundis, mis oleks tema tervise suhtes kahtlusi äratanud. Kohus leidis ka, et koer võis haige olla juba Arumäe kodus olles, kuid mitte niivõrd, et omanik oleks seda märganud. Arumäe ei saanud ette näha, et koera tervislik seisund pärast tema kodust lahkumist halveneb. Kohtu hinnangul tekitas küsitavusi asjaolu, et eluohtliku seisundi koos veepuudusega tuvastas koeral teine loomaarst alles pärast kahepäevast varjupaigas viibimist 2010. aasta 28. juulil. Kohus pidas eluliselt mitteusutavaks, et koerale varjupaigas kahe päeva vältel joogivett ei antud. Mõlemad koera läbi vaadanud loomaarstid kinnitasid kohtus, et nahapõletik võib areneda väga kiiresti ning põletiku pinnale võivad vaglad ilmuda paari päevaga. Poegimise järel erituva vedeliku ja erakordse kuumuse koostoimel võisid põletuslikud protsessid veelgi kiireneda. Koera kehakaal oli 2010. aasta 26. juulil 19,5 kilo. Kohtus leidis tõendamist, et koer Claudia oli tavapärasest väiksem loom ning tema kaal ei viidanud pikaajalisele näljutamisele - 2004. ja 2005. aastal on ta loomaarsti väljastatud tõendite kohaselt kaalunud 22 ja 21 kilo. Samuti vastas koerale antud toit nõuetele. Veel leidis kohtus tõendamist, et koeral oli tavapäraselt võimalus vabaks liikumiseks. Pererahva kodus olles jooksis koer hoovis lahtiselt ringi. Koer oli ketis vaid siis, kui kedagi kodus ei olnud. Kohtus ei leidnud tõendamist koera varasem julm kohtlemine, halb tervis või hooletusse jätmine.
