Geenivaramu juht tahaks igale eestlasele personaalset geenikiipi
Metspalu soov on, et selline geenikiip oleks igal täiskasvanud eestimaalasel, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal"."Vaadake, inimesed teavad, et nad surevad. Niisuguseid ma pole kohanud, kes arvavad, et nad jäävad. Aga inimesel on tarvis teada, millised haigused teda võivad tabada, et ta saaks neid võibolla edasi lükata. Tähtis on tervelt elatud aastate arv, mitte see absoluutarv, kuhu me välja venitame," rääkis professor.Näitleja Angelina Jolie lasi oma mõlemad rinnad eemaldada seetõttu, et tema tõenäosus rinnavähki haigestuda oli 87 protsenti. Spetsialistide sõnul tegi Jolie väga õige otsuse. Mõistagi jääb järele ka tõenäosus, et haigus ei vallandugi, kuid Metspalu kinnitusel tuleb midagi väga tõsiselt ette võtta, kui haigusrisk on kasvõi 50 protsenti. See üldjuhul tähendab, et midagi juhtub inimese eluajal."Kui haigusrisk on 70-80 protsenti, siis on see väga tõsine risk. Ma toon võrdluseks, et kui on lennuki peale minek ja öeldakse, et 80 protsenti on tõenäosus, et kukub alla. Kui palju läheb siis sinna lennuki peale?" illustreeris Metspalu. Meis kõigis istuvad kõikide haiguste geenid, kuid haigusi kutsuvad esile geenimutatsioonid. Tartu Ülikooli professor Katrin Õunapi sõnul ei tehta hetkel selliseid uuringuid, kus vereproovist võetakse kogu seal peituv info, vaid vastuseid otsitakse ühe või teise konkreetse haigusriski või haiguse tekkepõhjuse kohta."Me ei tee endiselt väga tihti sellist ennetavat geneetilist testimist. Kui rääkida konkreetselt rinnavähist, siis jaa, kõrge riskiga perekondi me uurime ja testime kahe rinnavähi BRCA 1 ja BRCA 2 mutatsioonide suhtes ja seda juba 2007. aastast," rääkis Õunapi."Vaadates seda statistikat, siis ligikaudu 30 inimesele on edastatud uudis, et nad kannavad kõrge riskiga rinnavähi geenis mutatsiooni, siis samas sellest 30 on ainult 3 teatanud, et nad lähevad ja eemaldavad oma rinnad ja munasarjad," lisas ta.Sealhulgas kahel oli juba ühes rinnas rinnas vähk diagnoositud ja üks rind juba eemaldatud, aga üks nendest oli siis täiesti terve.Geeniandmete lugemine muutub üha paremaks. Ka oskus riske ennetada on järgi tulemas. Andres Metspalu kinnitusel saab palju ära teha inimene oma elustiili muutmisega. Ning Metspalu sõnul näitavad uuringud, et 75 kuni 80 protsenti muudab käitumist, kui saab haigusriski teada."Nad nii lahkelt ei ole muutmas oma elustiili, kui lihtsalt panna silt välja, et jätke suitsetamine maha, see säästab teie tervist. Ja kuigi on teada, et need, kes suitsetavad, elavad keskeltläbi 10 aastat vähem, siiski inimesed ei võta seda nii isiklikult," selgitas Metspalu.
