Uuring: puudega inimese tööturul hoidmine on tööandja kohustus
Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Muda analüüsis kaheksa riigi näite varal, kuidas piiratud töövõimega inimesi tööl hoitakse ja nende töökohti säilitatakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".Piiratud töövõimega või puudega inimesi on Eestis üle 130 000 ja nende hulk kasvab hoogsas tempos. Kuna ees ootab reform, mille kohaselt hakatakse töövõimetuse asemel hindama töövõimet, siis on tarvis neid inimesi ka tööturul hoida. Et mitte hakata jalgratast leiutama, uuriti lääneriikide kogemusi. Üldistusena tuli välja, et süsteemid on riigiti küll erinevad, aga ühine on see, et rohkem on kaasatud tööandjad. "See tähendab pidevat suhtlust töötaja-tööandja vahel. Tööandja tunneb huvi, kuidas töötajal läheb, kas ta saab töökohta kohandada või töökohal töötamistingimusi muuta, et inimest siis teistel tingimustel tööle rakendada," selgitas Merle Muda. Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treieri arvates võiks mõelda, kuidas kaasata tööandjaid rohkem sellesse, et haigestunud töötajad ei kaotaks oma töökohti.Näiteks Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias peab töötajate hulgas olema teatud protsent puudega inimesi, vastasel juhul tuleb maksta trahvi. Paraku see süsteem pole ennast õigustanud, sest suhteliselt väike trahvisumma firmasid ei kohuta. Küll aga täidavad tööandjad mitmeid kohustusi.  Näiteks Saksamaal on puudega inimesel õigus nõuda osalist tööaega ja koolitust. Hollandis koostab tööandja kuni kaheks aastaks töötaja rehabilitatsiooniplaani ning sel ajal kehtib ka vallandamiskaitse. Samuti tuleb piiratud töövõimega inimesele  luua sobivad töötingimused ja pakkuda võimetekohast tööd. Merle Muda tõi näiteks Rootsi, kus tööandjal tuleb sellest kõrvalehiilimise korral maksta trahvi, mis ulatub kuni 32 kuupalgani. Kui aga meenutada Eesti tööandjate vastuseisu nelja aasta eest jõustunud kohustusele maksta viie päeva eest haigusraha, siis tõotavad vaidlused tulla tulised.
