Korruptsioonivastane strateegiaga keskendub riigiasutustele
Viimase korruptsiooniuuringu põhjal aastast 2010 on Eesti inimesed kõige rohkem korruptsiooniga kokku puutunud auto tehnoülevaatustel, suheldes arstide või politseiga, samuti lasteaia ja ülikooliga. Altkäemaksu on küsitud 18 protsendilt, altkäemaksu on ise andnud või teinud kingituse 4 protsenti inimestest, vahendasid ERRi raadiouudised.Korruptsiooniuuring näitab, et üldiselt suhtutakse korruptsiooni üha taunivamalt.   Justiitsministeeriumis valminud korruptsioonivastane strateegia ei tegele kuritegude, vaid nende ennetuse ja harimistööga."Korruptsioonikuriteod on väga selgelt peitkuriteod, korruptsiooni on raske tuvastada, aga teisalt ütleksin, et korruptsioonivõimekust uurimisasutustes on juba suurendatud, on tehtud otsuseid, kus näiteks kaitsepolitseiamet saab korruptsiooni uurida. Korruptsiooniuuring andis meile signaali ja suuna, mis on kõige olulisem järgneval perioodil. Esimeseks kõige suuremaks blokiks on otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine," rääkis justiitsminister Hanno Pevkur.Korruptsioonivastase strateegia kokku pannud Mari-Liis Söödi sõnul on selle suur eesmärk suurendada riigiasutuste asjaajamise ja tegevuste läbipaistvust. "Riigiasutused esitavad iga aasta aruandeid, mis on ka majandustegevuse kohta. Häda on aga selles, et nende aruannete sisu ei ole lihtsasti jälgitav, see ei ole analüüsitav. Et andmed oleksid kergesti kättesaadavamad, on plaan kasutada olemasolevaid IT-lahendusi. Näiteks kui mõne valla või linna elanikul tekib soov vaadata, kellega antud omavalitsus on tehinguid teinud, siis ta saab seda infosüsteemi kasutades teha," selgitas Sööt.Kõik inimesed puutuvad kokku tervishoiuga. "Näiteks digiregistratuuri saaks arendada selliselt, et vabad järjekorrakohad oleksid nähtavad üle Eesti, et selgelt oleks eristatud tasuline ja tasuta vastuvõtt. Samuti on plaanis see, et näiteks riigiportaali sisse logides oleks igaühel võimalik näha enda ravi maksumust," rääkis Sööt.Need on vaid mõned näited strateegiaga seatud tegevustest, kokku on neid planeeritud 79. Dokumendiga seatakse siht jõuda kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma ehk esimese 15 hulka. Mullu oli Eesti 32. kohal.
