Paljusid madalaveelisi järvi ähvardab kinnikasvamine
Kaisma Suurjärve pindlala on pisut üle 140 hektari, järve sügavus on aga keskmiselt 25 sentimeetrit üle meetri, sügavamas kohas vaid 2,4 meetrit, vahendas "Aktuaalne kaamera".Tartu ülikooli tulevased geograafid ja end õpetajaks tudeerivad üliõpilased näitavad, kuidas vee voolukiirust, temperatuuri ja pH-taset mõõdetakse. Loodusgeograafia ja hüdroloogia lektor Arvo Järvet tõi tudengid järve äärde, sest seda on väga vähe uuritud. "Peamine probleem järve seisundile on see, et mudasettega alasid on väga palju. Eriti järve kirde- ja põhjaosas. Kui on rohkesti juba muda, siis see näitab, et järve tervis on kehvavõitu. Looduslikult paratamatult järvede sügavus ju väheneb, setet tekib juurde, aga inimtegevus on seda protsessi kiirendanud," selgitas Järvet.Tema sõnul sattus nõukogude ajal veekogudesse palju fosfor- ja lämmastikväetise jääke, mis panid taimestiku vohama, sellest tekkis palju orgaanilist põhjasetet. Andmeid järve ja sealt alguse saava Enge jõe kohta koguvad tudengid hoolega. "Esimesel päeval me pidime jõe kirjeldust tegema ja me kõndisime umbes 10 kilomeetrit viie tunniga. Nii et meil olid päris huvitavad andmed ja vaatlused seal. /.../ Siin järvel on väga huvitavaid tulemusi saadud,"  rääkis tulevane loodusainete õpetaja Maia-Liisa Suigusaar."Siin on juba juttu olnud, et see on põhjaveetoiteline järv ja kui ma ei eksi, siis osaliselt rabaveest ka. Neid mõõtmisi tehes on hästi huvitav see, et saad ise ka teada, kuidas reaalselt need tulemused saadakse," rääkis samuti loodusainete õpetajaks õppiv Rita Grigor.Geograafiatudeng Anton Štšeglakov  on saanud Kaisma järve ääres saanud teadmisi hüdroloogia vallas. "KUidas mõõta vee voolukiirust ja kuidas järve põhjareljeefi mõtta - kõik sellised asjad, mis hüdroloogia juurde käivad," selgitas ta.Madalaid järvi päästaks osalinegi süvendamine, see on aga väga kallis töö. Õppejõud Järvet ütles, et keskkonnainvesteeringute keskuse rahaga seda siiski mõningal määral tehakse.
