Välismaa numbrimärk ei päästa peagi enam kiiruskaamera trahvist
Süsteemi täielik rakendumine võib aga lükkuda tehniliste lahenduste väljatöötamise tõttu järgmise aasta viimasesse kvartalisse.Andmevahetuse süsteem luuakse Euroopa üleselt, mis tähendab, et ka Eesti numbrimärgiga autod ei pääse mujal EL-is enam trahvist.EL-i koostöö eesmärk ei ole ühtlustada liiklusreegleid ega määratavaid karistusi - need küsimused jäävad ka edaspidi liikmesriikide pädevusse.Kahel viimasel aastal on Eestis ligi 30 000 rikkumist jäänud menetlemata, sest neid toime pannud juhtide autod on välisriikide registrites. Arvestades tänavu lisanduvaid kiiruskaameraid prognoosib ministeerium selliste juhtumite arvu tõusu 35 000ni.Eeldades, et 50% välisriigi sõidukitest ei ole EL-i liikmesriikidest võib prognoosib ministeerium andmevahetuse süsteemi rakendumisel trahviteadete saatmise aastaseks mahuks 17 500. Sellele lisandub ca 10% ehk 1750 täiendavat trahviteadet, mis teeb kokku 19 250 lihtkirja. Politsei aastane postikulu on sel juhul ligi 23 000 eurot. Hinnanguline kulu andmevahetussüsteemi töölesaamiseks on 144 000 eurot esimesel aastal ning igal järgneval aastal 28 800 eurot. Olemasolevate andmete pinnalt, kui tulude osas arvestada 2012 keskmise trahvisummaga 18 eurot, on aastase trahvitulu prognoosiks 116 550 eurot.
