Marsi pinda uuristavad kuiva jää kamakad
Sirgjoonelisteks uhteorgudeks kutsutud kõrgemate äärtega vaod on paari meetri laiused ja katavad Marsi liivaluidete külgi umbes kahe km pikkuselt. NASA teadlased on soonte tekke kallal pead murdnud umbes kümme aastat ja uurinud neid planeedi orbiidil tiirlevate vaatlusseadmetega, kirjutab teadus.err.ee. Uuringu juht Serina Diniega ja tema rühmaliikmed analüüsisid erinevatel aastaaegadel tehtud fotosid, mis kujutasid vagude moodustumist. Piltidel oli näha ka eredaid valgeid objekte, mis hiljem osutusid kuivaks jääks. Nimelt tekivad sooned Diniega arvates siis, kui Marsi pind kevadeti soojeneb ning süsihappegaasilumi ehk kuiv jää hakkab aurustuma. Siis murduvad ka kuiva jää kamakad ja libisevad justkui süsihappegaasipilvel mööda nõlva alla, lõigates samal ajal liiva sisse sooni.Teadlased tegid kosmoses toimuva jälgendamiseks eksperimente Maal: nad libistasid kuiva jääd mööda Utah' ja California liivaluiteid. Hoolimata õhurõhu- ja temperatuurierinevustest olid tulemused samasugused nagu Marsil. Samuti on teooria tõendiks see, et liivamägede jalamil olid augulaadsed moodustised, kus kuiv jää ilmselt lõplikult aurustus.
