Organisatsioonid koguvad küüditamislugusid
Inimõiguste Instituut, sihtasutus Unitas, noorteühing Avatud Vabariik, Okupatsioonide muuseum, MTÜ Tulipisar, Okupatsiooniohvrite Mälestuse Sihtasutus ja Memento Liit kutsuvad eestimaalasi jagama oma pere küüditamislugusid, osaledes üleriigilises kampaanias "Kogu me lugu", ning kandma 14. juunil, 1941. aasta küüditamise aastapäeval, Lootuse lille märki, väljendamaks koosmeelt ohvritega ja usku, et üheskoos suudame takistada taoliste sündmuste kordumist.Tallinnas Vabaduse väljakul ning internetikeskkonnas www.kogumelugu.ee on Eesti kaardid, kuhu saab iga eestimaalane, kelle perel on rääkida oma küüditamislugu, märkida ära loo toimumiskoha koos küüditatute arvuga.Üleskutse teinud on veendunud, et mineviku mõistmiseks tuleb rääkida küüditamisest ja laiemalt inimõiguste rikkumistest võimalikult avatult ja isiklikult, laskmata nendel lugudel kaasaja elukeerises sumbuda ja samas ka enda üle valitseda. 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad samal ajal tegevust üle kogu Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Elumajad ja muud hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju. Operatsiooni läbiviimiseks oli varutud 490 vagunit.Moskvast antud korralduse alusel oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. Praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese. Alaealisi (kuni 17-aastased) oli neist 36-38%, alla aastaseid lapsi oli üle 100, kaasa võeti ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest.
