Brüsselis ringleb mõte keelata ahiküte
Ahikütte keelustamise ja selle muuga asendamisega kutsutakse ühinema ka Eestit ning majade üleviimiseks keskkonnasõbralikumatele kütteviisidele soovitatakse rakendada sotsiaalprogramme, kirjutab Õhtuleht. "Kohtküttepiirkonnas võib ahikütte osakaal sel ajal moodustada peente osakeste tasemest 50-60%. Põhiprobleemiks on peened ja eriti peened osakesed ning samuti tugevad kantserogeenid, " rääkis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi osakonna juhataja Erik Teinemaa.Maapiirkonnas ei tee ahiküte nii suurt kahju, sest saaste hajub. Linnades, kus palju küttekoldeid ühes piirkonnas koos, võivad kogused piirväärtusi ületada, sest saastekogus on suur ega saa piisavalt hajuda. "Ahikütte kui sellise keelustamine vaevalt kunagi sellisel kujul kõne alla tuleb. Ka liiklus saastab, aga autosid ju seetõttu keegi keelustama ei hakka," arvab Teinemaa. Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm ütleb, et paanikat pole mõtet külvata, sest arutelu ühel konverentsil ei tähenda veel, et midagi keelama või ümber korraldama hakatakse.
