Andmekaitsjad nõuavad Google'ilt prillide kohta vastuseid
Kõige enam teeb andmekaitsjaid murelikuks Google Glass'i võimalus pidevalt filmida ja salvestada.Küsimuse all on ka Google'i enda andmekogumise plaanid. Täpsemalt see, kuidas on need kooskõlas Google'i äsjauuendatud privaatsuspoliitika ja seadustega.Infot selle kohta, kuidas prillid toimivad, millised on täpsed kasutusvõimalused ja kuidas Google kavatseb kogutavaid andmeid kasutada, on vähe ja see pärineb meediast.Andmekaitseasutused soovivad teada, kuidas Google Glass'i kasutus saab olema kooskõlas isikuandmete kaitse seadustega ja milliseid andmeid plaanib Google koguma hakata. Palutakse ülevaadet, kuidas ettevõte kogutavat informatsiooni kasutama hakkab ja millist infot plaanitakse jagada kolmandate osapooltega.Ühtlasi küsitakse, kas Google on kaalunud sotsiaalseid ja eetilisi küsimusi, mis tõusetuvad teiste isikute varjatud jälgimisega seotult.Samuti palutakse teavet, kas ettevõte on viinud läbi privaatsusriskide hindamise ja võimalusel ülevaadet hindamise tulemustest.Google'ilt päriti aru veel toote kaudu näotuvastuse tehnoloogia kasutamise tulevikuplaanide kohta.Lisaks palusid andmekaitse asutuste esindajad Google'lt võimalust prille testida.Andmekaitse järelevalveasutused põhjendasid oma nõudlikku pöördumist sellega, et ettevõtte uudistoode on otseselt privaatsuskaitset puudutav.Google'ilt päritakse aru, sest ettevõte on turuliider ja esimene, kes vastava tehnoloogiaga testimisfaasi jõudnud.Kirjale on kirjutanud alla Kanada andmekaitse volinik, kaasallakirjutajateks on Euroopa Liitu esindav liikmesriikide andmekaitseasutuste töörühm Artikkel 29.Eestist osaleb Artikkel 29 töörühmas andmekaitse inspektsioon.Samuti kirjutasid alla Uus-Meremaa, Austraalia, Mehhiko, Iisraeli, Šveitsi ja teiste piirkondade andmekaitseasutused.
