Iga viiekümnes Eesti internetikasutaja on aktiivne pokkerimängija
Pokkerituru suhtelist suurust iseloomustatakse mängijate poolt mängukorraldajatele makstud teenustasu suurusega inimese kohta. Iga Eestis elav inimene maksis 2010. aastal mängukorraldajatele teenustasu 11,66 euro väärtuses. Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas Soome järel teisel kohal. Samas mängis 1,49% Eesti elanikkonnast ning 1,98% Eesti Interneti kasutajatest aktiivselt kaughasartmänguna pokkerit. Teisiti öeldes on Eestis iga viiekümnes Interneti kasutaja aktiivne pokkeri mängija. Ka nende näitajate poolest on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas teisel kohal. Kaughasartmänguna mängitav pokker on väga kiirelt leviv mänguliik. Hasartmängu käibestatistika aruannete kohaselt mängiti 2011. aastal kaughasartmänguna õnne- ja osavusmänge peaaegu 79% enam kui 2010. aastal. Panuste summad olid vastavalt 184 miljonit eurot ja 103 miljonit eurot.Rahandusministeeriumi arengukavas 2013-2016 on kavandatud strateegiline meede ohjata hasartmängu ühiskondlikult aktsepteeritavates piirides eesmärgiga maksustada tasakaalustatult kõik hasartmänguliigid 2014. aastaks.Praeguseks kooskõlastamisele saadetud hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõus lähtub ministeerium põhimõttest, et raskeid hasartmänge tuleks maksudega koormata kergetest enam.Eestis on hasartmängimise sõltuvuse tase rahandusministeeriumi hinnangul kõrge. Kaughasartmängudele lisaks tekitavad kõige enam sõltuvust jätkuvalt kasiinode mänguautomaadid.Praegu maksustab riik mänguautomaate ühikupõhiselt, seejuures kehtib nõue, et igas õnnemängu mängukohas peab olema vähemat 40 maksustatavat mänguautomaati. Eelnõus on välja pakutud, et edaspidi võiks maksustamine olla kombineeritud ehk maksustatakse nii ühikuliselt kui ka käibepõhiselt. Sel juhul oleks mänguautomaat maksustatud fikseeritud maksuga  millele lisanduks hasartmängukorraldaja mänguautomaatidel tehtud panuste summa, millest on maha arvatud mänguautomaatidelt saadud võitude summa.Kui 2010. aastal oli keskmine mänguautomaatide arv 2471, siis 2011. aastal oli see 2130 ja 2012. aastal 2078. Ministeerium tõdeb nüüd, et maksukoormuse ühtlustumine võib mänguautomaatide arvu suurendada.2012. aastal oli mänguautomaatide netokäive hinnanguliselt 44 miljonit eurot. Eeldades, et netokäive kasvab samas tempos palkadega, kujuneb 2014. aasta prognoositavaks käibeks 49 miljonit.Maksustades automaate eelnõus sisalduva maksumääraga laekuks 2014. aasta jooksul mänguautomaatidelt 12,3 miljonit eurot, mis on ligi 1,3 miljonit eurot ehk 11,6% võrra enam rahandusministeeriumi 2012. aasta suveprognoosis oodatust. Mänguautomaatidelt laekuvast hasartmängumaksust moodustaks 60% inventaripõhine maks ja 40% netokäibepõhine maks.
