Looduskaitsjad: RMK on looduskaitsetööde korraldamise unarusse jätnud
Teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes saatis eile RMK juhtkonnale ja nõukogule avaliku kirja, milles tunneb muret looduskaitsetööde projektipõhise rahakasutamise pärast. Tema hinnangul on selline süsteem jäik ega taga stabiilsust, vahendas "Aktuaalne kaamera"."On suur hulk selliseid töid, mis vajavad stabiilset rahastamist ja toimimist, need on eelkõige tööd, mida tehakse vahetult kaitsealadel, on nad siis loodukaitsealaga seotud tööd või külastusega seotud tööd - matkaradade, õpperadade hooldamisega, need on tööd, mida on keeruline või isegi võimatu teha projektipõhiselt. Meie kriitika ongi eelkõige suunatud nende tööde finantseerimisele," selgitas Tartes.Lugupeetud bioloogil ajas kopsu üle maksa novembri lõpus avalikuks tulnud Taevaskoja matkaraja hooldustööd, mille tulemusel on sihtkaitsevööndis materjalide kohalevedamiseks tehtud ATV-rajad. Erakordselt vihmasel aastal sundis matkateid remontima Eesti majanduses juba võlusõnaks kujunenud euroraha kasutamise lõpptähtaeg. Tänaseks on tööd peatatud ja looduskahju saab kokku arvutada kevadel. RMK juht kinnitas, et juhtumist on õppust võetud, kuid ei kiirusta kogu süsteemi maha tegema, sest riigihangete seadus on andnud häid tulemusi."Ma ei taha õigustada, aga tegijal juhtub. Aga kui me vaatame kõigi nende sõna otseses mõttes miljonite eurode kasutamist, mida sellel ja möödunud aastal on RMK poolt ja vähempakkumiste läbi leitud partnerite abil Eestimaa loodusesse pandud, siis ükskõik kuhu Eestis minna, võib olla päris uhke," rääkis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.Urmas Tartes ütles, et euromiljonid Eesti loodusesse on andnud häid tulemusi, kuid vaadates RMK tegevusnäitajaid, on panus loodushoidu kasvanud liiga vähe. Samas loodusobjektide külastamine on kasvanud 1,8 korda."Analüüs näitab, et raha on piisavalt, küsimus on puhtalt RMK nõukogu ja juhtkonna otsustes," märkis Tartes.Teaduste akadeemia kirjale on poolehoidu avaldanud Eestimaa looduskaitse selts. Ornitoloogi Mati Kose hinnangul panustab RMK täna liialt palju lõkkeplatsidele ja ilusatele siltidele, aga looduvaatlejatele praktilise töö tegemiseks vajalik taristu mädaneb. Samas kasutavad Eesti riigiametnikud väga heal meelel nendesamade tööde käigus kogutud andmeid. RMK sõnul on häda selles, et paljud loodusesse rajatud objektid on ehitatud ühel ajal ja ka lagunemine toimub samaaegselt, kõikjale paraku ei jõuta."Looduse kaitsmisega on nii, et RMK puhul on see meie jaoks suhteliselt uus valdkond, me oleme kolm aastat sellega tegelenud ja me saime kolm aastat tagasi enesele üsnagi arvestava taristu," ütles Aigar Kallas. "Neid objekte, mis Eestimaa looduses on välja valitud ja RMK poolt hooldatud, on sõna otseses mõttes sadades, meil on 2000 kilomeetrit matkateid, millest paljud on laudteed erinevates rabades," lisas ta.Mati Kose soovitab kaaluda ekspertnõukogu loomist, kes annaks hinnanuid RMK-le, KIK-ile ja PRIA-le."Selleks, et piiratud ressurssi ja teiselt poolt jätkusuutlikkust parendada, selleks peaks ekspertkogu tööd tegema ja planeeringu või töökava koostama, et selle aluseks saaks hakata panema investeeringuotsuseid ja erinevate rahastamisfondide otsuseid sellest lähtuma," selgitas Kose.
