Tervishoiuteenuse osutajate kasumid mullu vähenesid
Viimase kahe aasta languse järel kasvasid 2011. aastal tervishoiuteenuse osutajate tulud võrreldes 2010. aastaga 7%, selgus värskest Tervise arengu instituudi (TAI) statistikast.Summades vastavalt 718 miljonit eurot 2010. ja 771 miljonit eurot 2011. aastal. Sellega ületati 2009. aasta tase, kuid jäädi siiski veel alla 2008. aasta 792 miljonile eurole.Proportsionaalselt on suurimaks tervishoiuteenuse rahastajaks jätkuvalt haigekassa 68,5%-ga. Inimeste omafinantseering moodustas tuludest 11,8% ning riik ja juriidilised isikud panustasid võrdselt 6,9%.Inimeste omaosalus on võrreldes 2010.aastaga tõusnud viiendiku võrra. Poole neist kuludest moodustavad kulutused hambaravile. Omaosalus on viimase aasta jooksul kõige enam kasvanud seoses taastusravi ja eriarstiabiga.Kasumid on vähenenud Võrreldes 2010. aastaga suurenesid tervishoiuteenuse osutajate kulud peamiselt meditsiinilistele kaupadele tehtud kulutuste (16,4%), majanduskulude (13,7%) ning ostetud tööde ja teenuste kulude (13,3%) võrra. Tööjõukulud kasvasid aastaga 6,5%.Tervishoiuteenuse osutajate kulude struktuuris on suurim osakaal tööjõukuludel, mis on püsinud stabiilselt 50% piires, sellele järgnevad meditsiinilised kaubad 20% ja majanduskulud (üür, hooldus, remont jm) 12,5%-ga. Palgakulust 37% moodustavad arstide, 33% õendustöötajate ja 8% hooldustöötajate töötasu.Kulude kasv on kahandanud tervishoiuteenuse osutajate kasumit. TAI teatel on märgatav langus haiglates, eriti piirkondlikes ja keskhaiglates, kus pooled nimetatud haiglatest lõpetas majandusaasta kahjumiga. Samas on hooldushaiglate, kohalike ja erihaiglate kulud hoitud rangema kontrolli all ning nende majandusaasta tulem 2011. aastal oli positiivne.Piirkondlike ja keskhaiglate majandusaasta negatiivne tulem on seotud suurte investeeringutega põhivarasse. Materiaalse põhivara uutest soetustest on 10% kulunud hoonetele, rajatistele ning 36% lõpetamata ehitistele. 43% uutest soetustest on seotud masinate ja seadmetega ning sellest üle poole ehk 59% omakorda meditsiiniseadmetega.Kõigi tervishoiuteenuse osutajate lõikes on prevaleerivaks investeeringud masinatesse ja seadmetesse (31%, sh 62% meditsiiniseadmetesse), hoonetesse ja rajatistesse 29% ning lõpetamata ehitistesse 25%.
