Kihnu ja Manija on saamas eraldi räimekvooti
Kihnlaste ettepanku kohaselt oleks Kihnule ja Manijale vaja määrata kindel räimepüügikvoot, mis oleks vähemalt 1500 tonni aastas. Seda kvooti on nende hinnangul võimalik võtta traalpüügist, sest traalidel jääb 10-15% igal aastal välja püüdmata. Põllumajandusministeerium on omalt poolt pannud lauale kompromissettepaneku tõsta räimekvoot Kihnu rannakalurite jaoks 883 tonnini ehk 15 protsendini Pärnumaa kvoodist. Sel nädalal toimunud räime püügivõimaluse jaotuse arutelul traal- ja rannapüügi sektori vahel üksmeelele ei jõutud ning osapooled võtsid 10. detsembrini mõtlemisaega.Keskkonnaminsiteeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus rääkis ERR-i uudisteportaalile, et ministeerium suhtub positiivselt Kihnule ja Manijale eraldi räimekvoodi kehtesatmisesse, sest see annaks neile tänasest olukorrast parema kindluse, kuna saaksid oma kvooti välja püüda sõltumata Pärnumaa mandriosa püükidest või toimingutest. "See välistaks ka sellise kalavarude ajaliselt erineva paiknemise probleemi, kus Kihnu alla jõuab kala hiljem kui mandri vetesse ja selleks ajaks kui kihnlased saaks püüdma hakata on kvoot juba ammendumas. Seega ei saaks keegi nende eest seda teatud fikseeritud kogust ära püüda," selgitas Tuus. Tuusi sõnul leiab analoogi väikesaare alalistele elanikele kehtestatud eraldi püügivõimaluste kohta tänasel päeval ka rannapüügivahendite piirarvude kehtestamisest, kus ongi näiteks Kihnule, Manijale ja veel mõnele püsiasustusega väikesaarele kehtestatud ainult nende saarte püsielanikele oma püügivahendite piirarvud. Samuti rakendatakse rannapüügil Läänemere avaosas ja Soome lahes räimepüügil süsteemi, kus osa kvoodist saab püüda ühise kvoodina, kuid teatud väiksem kogus on jäetud konkreetselt ka igale maakonnale eraldi.
