Maaülikooli teadlane sai Euroopa tähtsaima uuringutoetuse
Niinemetsale grandi toonud projekti (Stressitingimustes indutseeritud lenduvad ühendid biosfääri-atmosfääri süsteemis ehk SIP-VOL+) eesmärgiks on mõista, mil viisil taimede poolt eritatavad lenduvad stressisignaalid mõjutavad maakera kliimat, teatas ülikool.Grandi saanud projekt testib hüpoteesi, et taimede roll maakera kliimas on senini suuresti alahinnatud. "Globaalselt muutuvas kliimas, kus taimede stressiepisoodide sagedus ja tugevus kasvavad, on stressiemissioonide mõistmine suure praktilise tähtsusega õhukvaliteedi ja kliima ennustamisel," rääkis Niinemets."Taimed on globaalses skaalas kõige suuremaks orgaaniliste ainete emiteerijateks - taimsetest saasteallikatest pärinevad saasteained ületavad inimtekkelist emissiooni ligi kümnekordselt," selgitas ta.Taimede poolt eritatavad ühendid osalevad maapinnalähedases õhukihis koostoimes mitmete teiste ühenditega keskkonnamürgi osooni moodustumisel. Taimsed ühendid moodustavad õhus peenosakesi ning osalevad ka pilvede moodustumisel, mõjutades sellega päikesekiirguse läbitulekut atmosfäärist ning jahutades planeedi kliimat.Saadud grant võimaldab Niinemetsa sõnul töös osalevate teadlaste palga tõsta Euroopa tasemele, lisaks liituvad projektiga kaks uut järeldoktorit ja kaks doktoranti, kes tugevdavad just stressihormoonide suureskaalalisi mõõtmisi ja globaalset modelleerimist."Meil on juba praeguseks maailmas unikaalne labor lenduvate ühendite mõõtmiseks, nüüd muretseme lisaks aparatuuri lenduvate ühendite voogude mõõtmiseks reaalajas," tutvustas Niinemets esimesi samme. ERC tippteadlase granti peetakse Euroopa kõige prestiižsemaks teadusgrandiks, mille saajate hulgas on mitmeid Nobeli preemia laureaate ning iga nädal ilmub ajakirjades Nature ja Science mõni artikkel ERCi grandi hoidja kaasautorlusega.Niinemetsale aastateks 2013-2018 määratud teadusgrandi suuruseks on 2 259 366 eurot.
