Häirekeskus peab viivitamise pärast lesele hüvitist maksma
Kohus mõistis mehele välja 29 906,31 eurot ning lisaks peab häirekeskus tasuma 938,64 euro suuruse menetlusabi ja -kulu, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.4. märtsil 2006 kutsus mees oma abikaasale, kellel tervis järsult halvenes välja kiirabi. Häirekeskuse päästekorraldaja töötles aga hädaabikõnesid mittenõuetekohaselt ja selle tõttu viibis kiirabibrigaadi väljasaatmine. Kaebuse esitanud mehe abikaasa suri teistkordse hädaabikõne ajal. Häirekeskuse töötaja mõisteti 2009. aasta septembris Tartu maakohtu otsusega süüdi inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamises ja jätmises.Kaebajal oli õigustatud ootus hädaabikõnedele õiguspärasele reageerimisele ja kiirabibrigaadi õigeaegsele saabumisele.Maakohtu kriminaalasja otsuses on tõendatud, et häirekeskus jättis avaliku võimu kandjana naise eluohtlikku olukorda. Avaliku võimu kandja süü tekkimiseks piisab sellest, kui tema nimel tegutseb süüliselt füüsiline isik. Häirekeskus ei ole tõendanud, et kaebaja abikaasal varasemalt diagnoositud haigus oleks põhjustanud tema surma ka siis, kui häirekeskus ei oleks vaidlusalusel päeval käitunud õigusvastaselt tegevusetult.Häirekeskuselt väljanõutud summast moodustab 9906,31 eurot varaline kahju ja 20 000 eurot mittevaraline kahju. Varalise kahju moodustasid kaebaja kantud matusekulud ja kaebaja pereliikme rehabilitatsiooniga seoses tekkinud kulud. Vajaduse rehabilitatsiooniteenuste järele tingis lähedase surm ja surma pealtnägemisest tingitud šokk. Mittevaralise kahju õiglase summa määramisel arvestas kohus selle juhtumi asjaolusid, ühiskonna üldise heaolu taset, üldist võrdsuspõhiõiguse tagamiskohustust ja kohtupraktikat samalaadsetes vaidlustes.Eilne kohtuotsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.Häirekeskus peab juhtumit äärmiselt kahetsusväärseksHäirekeskuse juht Janek Laev ütles ERR-i uudisteportaalile, et tänaseks on häirekeskus oluliselt ümber korraldanud hädaabiteadete menetlemise süsteemi, et abi saamine jõuaks abivajajani õigeaegselt. "Oleme pannud aluse süsteemsele teenuse väljaarendamisele ja erialasele hädaabikõnede menetlejate väljaõppele, et välistada hädaabikõnede menetlemise vigadest tingitud abi hilinemine," kinnitas Laev."On väga kahju, et toona ei jõudnud abi vajalikul hetkel seda vajava inimeseni. See näitab veelkord kui oluline on hädaabikõnede menetlemise läbimõeldud kord ning ühtsed alused. Oleme juhtunust õppinud ning pannud aluse süsteemsele erialasele väljaõppele, et välistada hädaabikõnede menetlemise vigadest tingitud abi hilinemine," märkis ta. Hädaabikõnede menetlejate erialast väljaõpet viiakse läbi 2006. aastast sisekaitseakadeemia päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis.Häirekeskuses on välja töötatud ja 2010. aastal käivitatud hädaabiteadete menetlemise kvaliteedikontrolli süsteem ning tagasiside saamiseks on häirekeskus viinud läbi ka elanike rahulolu uuringu 112-teenusega, millest selgus, et 91 protsenti hädaabikõne sooritanutest olid teenusega pigem või väga rahul.
