Eesti teadlased saavad Rootsi rajatavasse keskusesse oma kiirekanali
Maxlab IV nime kandva suure uurimiskeskuse ehitus Lundis juba käib ning Tartu Ülikooli füüsikute euroraha toel sinna rajatavat kiirekanalit saavad hakata kasutama kõik Eesti teadlased ja seda tasuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".Detsembri algul akadeemikuks valitud Ergo Nõmmiste ootabki, et lisaks füüsikutele avastaksid kiirekanali võimalused ka näiteks loodusteadlased, biotehnoloogid ja materjaliteadlased."Loodusteadlased näiteks saavad vaadata erinevate mürkide leivikut pinnases või geoloogid saavad uurida, kuidas mingid ained on levinud eri sügavustel, muldasid saab uurida, saab uurida ka näiteks puid ja muid kasvavaid materjale," tutvustas Nõmmiste.Tartu Ülikooli teadusprorektor, kiirekanali tulevane kasutaja Marco Kirm tõi näiteks, et seal saab hakata tuvastama ka näiteks maalide vanust ja päritolu."Värvidel on teadupärast spetsiifiline keemiline koostis ja kasutades seda kiirgust on võimalik neid rikkumata teada saada, kes ja kus ja mis asjal on need maalid ikkagi maalinud," tõi ta näiteks.Kuigi Lundi ülikooli juures on eesti füüsikud eelmise põlvkonna kiirendites katseid teinud juba 22 aastat, siis siiani on elatud teiste kulul. Isegi soomlased olla akadeemik Nõmmiste väitel öelnud, et nende riik on nii väike ja vaene, et ise ei suudeta sellist keskust rajada, ent nüüd on aeg, mil Eestigi saab oma võimekust näidata. Pealgi võiks tehtav töö hakata Eestisse meelitama piiritaguseid täppisteadustest huvitatud tudengeid."Vaadake, kui Wilhelm Conrad Röntgen leidis kunagi röntgeni-kiired, siis ei osatud sellest ka väga palju arvata. Tänapäeval need suured uurimiskeskused ongi tulevikuteaduse sepikojad, kus kohtuvad väljapaistvad inimesed, väljapaistvad ideed," on Kirm lootusrikas. "Ma usun, et Eesti järgmine Nobeli-preemia valmib Maxlabis."Akadeemik Nõmmiste usub, et keskus võimaldab ka Eestit kui teadusmaad promoda. "Et kui seal hakkab tööle tuhandeid maailma tippteadlasi ja kui seal on Eesti kiirekanal, siis see annab Eestile tohutu konkurentsieelise kasvõi teiste Baltimaadega, rääkimata kaugematest maadest."Praegu käib loodava kiirekanali arvutisimulatsioonide koostamine, et milline hakkab seade välja nägema või millist optikat kasutama. Valmis peaks Eesti oma kiirekanal saama 2015. aastal.
