Pooled Eesti järvedest on kesises või halvas seisukorras
Eesti järvede tervislikku seisu ohustab kõige sagedamini asulatest tulenev punktreostus, ütles ERRi raadiouudistele Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott.Limnoloogiakeskus on inventeerinud kokku 211 järve. Heaks või väga heaks võis nimetada umbes poolte järvede olukorda, ülejäänud on kesises, halvas või väga halvas seisus."Tallinnas on Harku (järv toim), mis on Eestis kõige kehvem ja kõik teavad seda. Näiteks Elvas on Verevi järv, mis hetkel on heas seisundis, aga see on hetkeline. Möödunud aastal me vaatasime Võnnu järvi, need on ka väga-väga kehvas olukorras. Maardu on vahepealses seisundis, kord on ta kesine ja kord on ta jälle päris hea," tõi Ott näiteid.Euroopa Liidu direktiivi järgi peaks aastaks 2015 olema kõigi liikmesriikide veekogude seisukord hea. Oti sõnul on praegune prioriteet hoida ära valgaladelt järvedesse lisareostuse sattumine.Kui aga järv juba on hukas, siis selle olukorra lahendamiseks ühtne plaan puudub."Proovimist enam ei lubata, tervendamise töö peab tagama selle, et järved lähevad heasse seisundisse mitte, et ma võtan siit taimed ära või vean kaldale liiva, et siis on asi parem. Peame ikka vaatama taustsüsteemi, et järv saaks ise selle koormusega hakkama, ainering töötaks efektiivselt ja seisund oleks hea. Aga meil on praegu olukord küll kehvakene," ütles Ott."Veeinsenerid on omaette töötanud ja limnoloogid on teinud eeltöid, et valida õige tervendamisviis, aga nad ei ole ühiseks eesmärgiks kokku saanud," lisas ta.Oma tarkusest tervendamise proovimisega on sageli järvedele sootuks kahju tehtud. Ott tõi näiteks Otepää lähedal oleva Inni järve, mille kallastelt võeti hoogsalt puid, eemaldati põhjasetteid ja pilliroogu, kuid kõige selle tagajärjel sogastus järve vesi, toitesoolad kandusid üle järve laiali ja tõid kaasa sinivetikate vohamise.Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Irja Truumaa tõdes, et Euroopa direktiivi nõudmiste alla käib 95 Eesti järve, mille pindala on suurem kui 50 hektarit. Mullu toimunud vahehindamine näitas, et neist 33 vajasid parandamist.Kuna iga järv on iseseisev tervikorganism, siis on Truumaa hinnangul kavas neile läheneda individuaalselt, pidades enne konkreetsete tegevuste alustamist põhjalikult nõu teadlastega."Aastaks 2015 plaanime, et saame 65 järve hea seisundi kätte, aga ülejäänud 30 saavutame aastaks 2021, kuid välistatud ei ole, et mõnede järvede hea seisundi suudame saavutada alles aastaks 2027," rääkis Truumaa.Tema sõnul on valminud ka esialgne järvede tervendamise käsiraamat, kuid see vajab veel edasiarendamist.
