Eesti pikima autotunneli ehituse teeb keeruliseks vesine pinnas
Tunnelis sõitma hakkavad autojuhid ei pruugi aimata, et nad liiklevad  samal kõrgusel kaladega - autoteede kõrval ja kohal asub Ülemiste järv, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Tunneli lagede pealispind on seitse meetrit allpool, vähe sellest, me oleme läinud kokkuvõttes kõige sügavamas kohas 16 meetrit allapoole järve pinda," rääkis Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti.Pinnas on liivane ja ehitus allpool järvepinda, mistõttu tuleb tagada, et vesi ei tõstaks kogu kupatust maa seest välja või tungiks tunnelisse. Nelinurksed augud tunneli põhjas on kohad, kuhu valatakse spetsiaalsed tsementvardad, mis ankurdavad tunneli maapinna külge."Rampide osa on ankurdatud pinnaseankrutega ja tunneli enda suletud osa on pinnases püsivalt kinni tänu omakaalule ning täiendavale pinnase raskusele sellel ja kogu tunnelikehand on hüdroisolatsiooniga kaetud, et vältida vee sisseimbumist seintest. Tunnel on rajatud täielikult veetihedana," selgitas Joosti.Sadeveed juhitakse kaevude ja kollektorite abil läbi Kadrioru merre. 320 meetrit kokku 680 meetri pikkusest tunnelist asub maa all. See ei ole nii pikk, et heitegaase peaks pidevalt välja pumpama. Küll aga tuleb valmis olla tulekahju puhuks."Suletud osas on ventilaatorid projekteeritud lae alla, mis imevad suitsu ära, juhul kui siin peaks tulekahjusituatsioon tekkima," selgitas Joosti.Töö käib üheaegselt erinevatel tasapindadel. Tööde ajal tuleb vältida vee valgumist süvendisse ja süvendiseinte varisemist. Seetõttu käib töö vannis, mille seinad on omakorda toestatud."See on sisuliselt rajatud vett täis liivpinnase sisse veetiheda vannina, et tagada meile töötingimusi. Ääred on süvistatud sulundseinad ja keskel on horisontaalsed toed, mis hoiavad nende kokkuvajumist, et tagada meile võimalust töötada," rääkis Joosti.Eesti pikim autotunnel peab valmima suvel.
