Pilk minevikku: jääkeldris nõupidamine on uus komme
"Näiteks Tartus 31. aasta jaanuaris juhtus Eesti seni rängim liiklusõnnetus, kui A Le Coq õlletehas - õlut tuli samamoodi hoida külmas, seal muidugi polnud tegemist keldritega vaid suurte ruumidega, oli Emajõe peal jääd saaginud ja teinud suure jääaugu ja lihtsalt öösel üks 9 inimest sisaldav sõiduauto seda jääauku ei pannud tähele, kuna see oli tähistamata, ja sõitis jääauku," rääkis loo mõisaajaloo huviline Valdo Praust. Jääd lõigatakse Lämmijärvel siiamaani. Spetsiaalsete pika latiga mootorsaagidega lõigatakse jääst kuubikud, mis peavad olema paraja suurusega, et neid jõest välja tõsta jaksaks, vahendab "Aktuaalne kaamera. Nädal". Jää veetakse siis laohoonesse, mille seinad on osaliselt seestpoolt puiduga kahekordseks vooderdatud. Välisseina ja puidu vahele puistatakse saepuru, millega kaetakse ka jää pealt.Sedasi püsib see kuni suve lõpuni, siis kasutavad kalamehed purustatud jääd oma saagi jahutamiseks.Samasugust tehnoloogiat kasutati Eestis aga juba paarsada aastat tagasi mõisades. Tollal hoiti piima, liha, kala ja muid riknevaid toiduaineid kahekordse seinaga keldrites, mida kutsuti jääkeldriteks."Tihtipeale jääkeldrid sarnanesidki üldse keldrihoonetega, ainult et neil oli üks oluline erinevus - tavaliselt see koht, kus hoiti jääd, ja see, kus hoiti toiduaineid, olid eraldatud. Ehk siis tihtipeale oli tegemist lausa sõõrikujulise hoonega - ümberringi oli jää hoidmise ladu, kus olid jääplokid, ja seal keskel siis jääst ümbritsetuna, müüriga ümbritsetuna oli see koht, kus hoiti toiduaineid," rääkis Praust. Mustamäel kunagise Löwennruh suvemõisa maal on siiani säilinud jääkelder.
