Professor: maapiirkondade ettevõtted peavad piiri taha jõudma
Aastatel 2014-2020 saab Eesti maaelu arengukava toetuseks umbes 721 miljonit eurot, millele lisandub Eesti riigi poolne toetus, vahendas "Aktuaalne kaamera".Maaülikooli professor Rando Värnik  sõnas veendunult, et kogu see toetusraha tuleb suunata ettevõtluse taastamiseks maapiirkondades, küsimus on vaid, millistesse valdkondadesse. Ta nimetas mõistagi põllumajandust, kuid ka vajadust taasinvesteerida tööstusesse."Toiduainetööstus näiteks, kindlasti puidutööstus. Võiks mõelda, kuidas erinevaid maal toodetavaid materjale ümber töödelda, kindlasti mitmed tööstused, mis maapiirkonda sobivad ja mille toore on lähedal," selgitas ta.Sõnum on see, et tegemistes tuleb otsida uusi nišše ja tooteid, millega minna piiri taha. "Vaieldamatult on ka maapiirkonna ettevõtluse oluline osa eksportturgudele jõudmine, sest siseturu vajaduse rahuldamine pole meile probleem," kinnitas ta.Tänasel maaeluarengu foorumil kõnelenud leidsid, et toiduainete- ja puidutööstus oleksid kaks väga ekspordivõimekat sektorit. "Eestlane ei ole väga ettevõtja-tüüpi inimene ja kui meil neid maapiirkonnas juba on, siis püüame neid igakülgselt ära kasutada," ütles Jõgeva tootjate liidu tegevjuht Urmas Ingver.Nii on Ingver kindel, et maaelu arengukava investeeringutoetused annavad tõuke tootmise kaasajastamiseks, konkurentsivõime parandamiseks, keskkonnahoidlikkuse tõhustamiseks. Siiski ta ei usu, et toetused kedagi spetsiaalselt maale tagasi toovad."Paraku ei näe väga palju säravate silmadega inimesi, kes oleksid tulemas tagasi maapiirkonda, et seal ettevõtlusega alustada, pigem saame toetuda nendele inimestele, kes seal juba on ja võib-olla nende lapsed, järeltulijad näevad, et asjaga on mõtet tegeleda. Nemad on eelkõige piirkonna arengumootoriks," selgitas Ingver.Professor Rando Värnik pakub veel, et kuna elanikkond vananeb, võiks euroraha toel maal areneda näiteks sotsiaalhoolekandeteenuste pakkumisele suunatud ettevõtlus.
