Astronoom: aastas langeb maale 40 000 tonni meteoriitset ainet
Maast möödub täna õhtul 50meetrise läbimõõduga asteroid. Leedjärv rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eestis muutub see paremini nähtavaks umbes poole 11 paiku õhtul idakaares, Lõvi tähtkuju kandis."Tasapisi tõuseb ta öö jooksul kõrgemale, nii et parim nähtavus on Suure ja Väikse Vankri kandis pärast keskööd kella 2-3 paiku. Aga muidugi on näha pisike täpike, mida binokliga või veel parem, väikse teleskoobiga näeb. Peab muidugi teadma, kust seda täpselt otsida, nii et ega see vaatepilt eriti suurejooneline ei ole," nentis teadur.Tänane Tšeljabinski meteoriidisadu ei ole Leedjärve sõnul ilmselt asteroidi möödumisega seotud, ehkki algul selliseid arvamusi esines. "Praeguseks on siiski nii NASA, Euroopa kosmoseagentuur kui Venemaa enda kosmoseuurijad selle seose praktiliselt välistanud. See on ikka tõesti juhus, sest see hommikune meteoritit lendas hoopis teises suunas, ida-lääne suunas, kui õhtune asteroid," lausus Leedjärv.Ta lisas, et päriselt välistada seda seost siiski ei saa, sest põhimõtteliselt on võimalik, et asteroid tõmbab väikseid tükikesi ligi ja kui nad satuvad koos Maa tugevama gravitatsiooni mõju alla, võib mõni tükike lahti pääseda ja Maale kukkuda.Tšeljabinski meteoriidi päritolu kohta ei saa Leedjärve sõnul öelda midagi täpsemat, kui et ta on meie päikesesüsteemist. "Seda planeetide tekkest pärit ainet lendab pidevalt ringi väiksemate ja suuremate tükkidena. Väikseid tükke satub Maa lähedusse päris iga päev ja öö. On arvutatud, et kokku langeb Maale aastas umbes 40 000 tonni meteoriitset ainet, muidugi suurem osa sellest põleb Maa atmosfääris lihtsalt ära ja maapinnale ei jõua," selgitas ta.Vanemteaduri sõnul tegi Tšeljabinski juhtumi eriliseks lihtsalt see, et selline taevakeha sattus Maa lähedale ja plahvatas õhus suure linna kohal.
