Veebruaris määrati makse juurde 4,6 miljoni ulatuses
Käibemaksukohustuslasena soovis end sel perioodil registreerida 180 isikut, kelle avalduse ja selgituste läbivaatamisel selgus, et reaalse ettevõtlusega tegelema hakkamine pole tõendatud, teatas amet.  Lisaks kustutati registrist 837 isikut, kuna nad ei suutnud tõendada ettevõtlusega tegelemist jvõi olid tõenäoliselt loodud käibemaksupettuste läbiviimiseks. Esitatud käibemaksu tagastusnõuete osas viidi läbi 618 menetlust, mille tulemusel määrati täiendavalt juurde 3,2 miljonit eurot makse.Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul tuvastati jaanuaris ja veebruaris mitmeid juhtumeid, kus kaupa ega teenust tegelikkuses ei saadud või ei saadud neid arvel märgitud isikult, kuid arve alusel oma maksukohustust siiski vähendati. "Käibemaksu sellistel juhtudel kindlasti ei tagastata, vaid viiakse läbi maksumenetlus ja tahtliku rikkumise korral võib isikuid ka väärteo korras karistada," ütles Lemendik.Näiteks esitas üks ettevõte jaanuaris tagastusnõude summas 6502 eurot, kontrollimisel selgus, et sisendkäibemaksust 7750 eurot oli maha arvatud väidetavalt ettevõtte kontoriks soetatud korterilt ning 417 eurot korteri sisustuselt. Korteri kontrollimisel tuvastati, et korter on sisustatud eluruumiks ning seda kasutab naisterahvas, kes nimetas end kontrollitava ettevõtte juhatuse liikme peretuttavaks. Maksuhaldur jättis tagastusnõude rahuldamata ja määras äriühingule lisaks tasumisele käibemaksu.
