Ekspert: idufirmade mõju on raske hinnata
Küti sõnul uuris ta, kas idufirmade sära taga on ka tegelikult sisu.Mõju analüüsimine osutus aga keerukaks, kuna puuduvad head andmed ning erievad indeksid annavad vastuolulisi tulemusi."Kui vaadata tööhõiveandmeid ja rahvamajanduse koguprodukti, siis ma ei leidnud vajalikke andmeid," kinnitas Kütt."[Põhjuseks on ilmselt see], et tänapäeva idufirmad ei allu tavapäraste ettevõtete loogikale," lisas ta."Idufirmad ei pruugi üldse olla mingit juriidilist keha või asub see näiteks Inglismaal või San Joses. Sellel ei pruugi olla töötajaid ja kontoripinda ning investorid leitakse kuskilt võrgustikust."Kuna andmeid idufirmade majandusliku mõju hindamiseks eriti polnud, uuris Kütt patente ning võrdles Eestit Iisraeliga.Patendistatistikast selgus, et Eesti ja Iisrael on väga erinevas seisus - kui Iisraelis patendeerivad valdavad kolme kuni viieliikmelised seltskonnad, siis Eestis mitte.Eestis on põhilised patendeerijad Tartu Ülikool ja teised ülikoolis ning Skype, mis ühel aastal andsid koguni 80% patentidest."[Iisraelis] on väga erinev pilt sellest, mis toimub Eestis. Ja kui me need erinevad asja kokku paneme, saame me üsna murettekitava pildi," kinnitas Kütt."Me peame aru saama, millised need Eesti iduettevõtted ikkagi on ning tõenäoliselt tuleb [hindamisel] võtta laiem haare."
