Läänemaa šaakal sattus Eestisse arvatavalt inimese käe läbi
"Koerte aretuses on juba aastasadu kasutatud ristamist šaakaliga, mis tähendab, et Läänemaa šaakal, DNA analüüsi veel ei ole, võib olla mingil määral hübriid, aga nii või teisiti on ta inimese abiga siia tulnud," rääkis Tallinna loomaia direktor Mati Kaal "Aktuaalsele kaamerale".Kahtlemata on vabas looduses elav šaakal Eestis kurioosum. Paraku mitte hea kurioosum. Eesti flooras-faunas elutsevatel võõrliikidel hoitakse silma peal."Kõik, mis meile teada antakse, selle me kirja paneme. Praegu on kuskil 950 liiki, mis on võõrliikidena teada. See on siis taimed, loomad ja vee-elukad," rääkis keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.Praktika näitab, et kui meie naaberriigid on mõne võõrliigiga hädas, siis varsti levib ta Eestiski. Suure tõenäosusega on ka Tallinna aiad-pargid varsti paljude küülikute koduks, nii nagu Helsingi nendega praegu jõudumööda võitleb. Kõik Eestisse jõudnud võõrliigid meie kliimas ellu ei jää ja nii sokutatakse oma lemmikuid viimases hädas mõnikord ka Tallinna loomaaeda."Mõnikord sokutakse meile siin püksisäärest kilpkonni ja hõlma alt leeguane. Õnneks on need sellised elukad, kes meie talve üle ei ela ja kui neid kuskile mujale sokutatakse, siis me ei pea kartma, aga Lõuna-Euroopa on niisuguste asjadega hädas," lausus Kaal.
