Demineerijad leidsid Männikult hiigelkoguse lõhkeainet
Eelmisel neljapäeval tuli pommigrupile tavapärane väljakutse. Kaitseväe kaudu anti teada, et  Männikul märgati üht kahtlast tegelast kaevamas ja kaevamise põhjus võiks huvi pakkuda demineerijatele, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ka pommigrupi esialgne leid polnud haruldane, käsigranaat ja natukene lõhkeainet. Ümbrust  kontrollides tuli aga lõhkeainet päevavalgele järjest rohkem, nii palju, et päev jäi lühikeseks."Järgmisel päeval saime lausa šoki, sest kaevamise ajal hakkas välja tulema üks tükike ja kui me oleme harjunud arvestust pidama grammides, siis see tükike muudkui kasvas ja kasvas, kuni saime aru, et oleme sattunud tonnide otsa," rääkis päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.Demineerijate kaevetööd kestsid kolm päeva, laupäeva südaööks suudeti ala trotüülist puhtaks teha, sealt edasi sõitis lõhkeaine kaitseväe masinatel ja politsei eskordi saatel Tapale, kus kõik leitu eile õhtul vastu taevast lasti. Pugoneni sõnul oli see väga ohtlik, sest tegemist oli vana lõhkeainega ning aineid oli erinevaid, üks neist ka mürgine, mistõttu tuli kasutada esmaabivahendeid."Võin öelda, et demineerijad peavad ohtlikuks lõhkematerjale, milles on lõhkeainet üks gramm ja natukene peale. Kui siin natukene fantaasiat kasutada, mida tähendab 15 tonni... sellise kogusega, kui keegi tahaks midagi halba korraldada, siis need tulemused on kirjeldamatud," nentis päästeameti demineerimiskeskuse juht. Paigas toimus esimese vabariigi ajal ohvriterohke plahvatusOperatsiooni olid kaasatud teadlased, meedikud, päästjad, kaitseväelased, aga ka ajaloolased, kes hiigelkoguse lõhkeaine pealinna metsa alla sattumise loole loogilise seletuse leidsid.Sõjaajaloolane Mati Õun lausus, et lõhkeaine pärines kohapealt, sest esimese Eesti vabariigi ajal tegutses seal pommide valamise töökoda ja lõhkeaine laboratoorium ning veel mõned  asutused ehk sisuliselt Eesti vabariigi kaitsetööstusettevõte. "76 aastat tagasi 15. juunil 1936  toimus seal väga suur plahvatus, kõige suurem õnnetus, rahuaegses Eesti vabariigis, Männiku plahvatus, kus sai surma 63 inimest," rääkis Õun.Väga lihtsustatult seisnes pommivabriku töö vanadest meremiinidest välja sulatatud trotüüli ümbervillimises mürskudesse, milles olnud varasem lõhkeaine oli plahvatusohu tõttu suurtükitorus sealt välja võetud. Plahvatas arvestuslikult 9 tonni lõhkeainet, aknad ja aknaraamid purunesid ka kilomeetreid eemal Nõmmel. Õnnetus tõi teadmise, et selline pommitehnoloogia on liialt ohtlik ja tehas suleti."Ilmselt jääkide hävitamiseks ei hakatud kaugele minema, valati see lõhkeaine kenasti aukudesse ja sinna ta jäi 75 aastaks. Kindlasti on see täielik üllatus ka mulle, ma ei arvanud, et vabariigis niimoodi tehakse, aga ei ole midagi uut siin ilmas. Kui näeme, kuidas uues Eesti vabariigis igasugu sigadusi toimub, siis vanas püüti seda ka teha, aga tore oli, et seda sai teha kohas, kus oli okastraat ümber, ei paistnud kellegi silma," sõnas sõjaajaloolane.Arno Pugoneni sõnul ei ole midagi sellist 20 aasta jooksul Eestist leitud, kuid võib öelda, et see on ka maailma mastaabis väga unikaalne juhtum, kui selline leid äkitselt välja tuleb.
