Eesti supluskohtade vesi on tunnistatud valdavalt heaks või väga heaks
Suplusvee kvaliteedi hindamiseks on vaja omada minimaalselt 16 proovi ühe supluskoha suplusvee kohta. Ühel suplushooajal peab määruse kohaselt võtma supluskohast vähemalt neli korda veeproove. Eesti alustas uue EL direktiivi kohast suplusveeseiret 2008. aasta suplushooajal ja 2011 aasta lõpuks oli nõutav proovide arv koos, teatas terviseamet.2011 aastal sai terviseamet ELi aruande jaoks esitada andmeid 55 supluskoha suplusvee kohta, neist 27 asuvad mere ääres ning 28 siseveekogude, viis jõe ja 23 järve ääres.  55st supluskohast klassifitseeriti klassi "väga hea" 39, klassi "hea" 11, klassi "piisav" kolm ja klassi "halb" kaks supluskohta. "Piisava" ja "halva" hinnangu said mereäärsed supluskohad, mille kohta kehtivad rangemad nõuded kui siseveekogudes asuvatele supluskohtadele.Halvaks hinnati nelja aasta kestel kogutud andmete alusel Vana-Pärnu ja Kunda supluskohad, kus esines E.coli näitajate kõikumisi. Kuna klassimääramisel arvestatakse halvimat tulemust, siis võib suur kõikumine isegi lubatud piirnormide raames viia supluskoha klassifitseerimise mõttes kehvemasse seisu.
