Hiina kosmoseprogramm jõudis järjekordse verstapostini
Hiina Rahvavabariik on viimasel kahel kümnendil oma kosmoseprogrammi arendanud Maa madalast orbiidist kaugemale viivate mehitatud lendude suunas visa järjekindlusega. Shén Zhõu-tüüpi kosmoselaev saadeti esimest korda orbiidile 1999. aastal. Sellele järgnesid mehitatud lennud 2003. ja 2005. aastal, vahendas ERRi teadusportaal.Esimene katseline orbitaaljaam Tiangong-1 viidi orbiidile möödunud aasta novembris. Oma mehitatud kosmoselendude programmi 1960. aastate lõpus hüljanud riigi edu rajaneb paljuski venelaste poolt Sojuzi kosmoselaeva jaoks väljatöötatud tehnoloogial.Eelmise kümnendi keskpaigas nõustus Venemaa hiinlastega avalikkuse eest saladuseks jäänud tingimustel oma kosmosetehnoloogiat jagama. Seetõttu meenutabki Shén Zhõu suuresti Sojuz'i, ent on sellest veidi suurem. Ametlike näitajate kohaselt suudab see avakosmosesse jääda 20 päevaks. Samas on nii selle orbitaal-, kui teenindusmoodul suutelised päikesepaneelide jõul autonoomselt end sobivale orbiidile manööverdama, nagu tõestas ka kestva missiooni üheks peamiseks eesmärgiks seatud automaatse põkkumise harjutus.Lisaks plaanitakse 13 päeva kestva missiooni käigus jälgida kolme taikonaudi tervist ning mikrogravitatsiooni mõju inimorganismile. Sellised vahetud kogemused on iga kosmoseprogrammi arendava riigi õpikurvi vahetuks osaks. Tõenäoliselt suudab Hiina Rahvavabariik inimeste pikaajalisemaks kosmosesse saatmiseks vajaliku tehnoloogilise võimekuse saavutada järgneva kümnendi jooksul.Järgmiseks verstapostiks olev orbitaallaboratoorium Tiangong-2 plaanitakse orbiidile toimetada 2013. aasta keskpaigaks, võimaldades inimestel jaamas elada 20 päeva. Esimene täismõõdus orbitaaljaam valmib esialgsetel hinnangutel 2020. aastaks.
