Magistritöö: kiiruskaamerad ei rahusta liiklust
Kui 2008. aastast hakkas keskmine sõidukiirus alanema, siis alates 2011. aastast, pärast kaamerate üles seadmist, on keskmine kiirus maanteel aga kasvanud.Taburi sõnul näitavad teiste riikide uuringud, et kiiruskaamerad toovad kaasa kiiruseületajate arvu vähenemise ja keskmise sõidukiiruse languse."Kahjuks on Eestis olukord äraspidine. Autojuhid võtavad kiiruskaameraid kui pidurdajaid ning vahepealsetel teelõikudel püütakse "aega tasa teha"", kinnitas ta.Töö autori Mari Draba sõnul kinnitavad uuringud kinnitavad, et kui liikumiskiirus kasvab 1 km/h võrra, siis surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv tõuseb üle 4%."Selle teadmise valguses on väga kahetsusväärne, et keskmine kiirus Tallinn-Tartu maanteel on viimase aastaga kasvanud," lisas Draba.Uuringu käigus intervjueeritud ekspertide sõnul peaks automaatset kiirusjärelevalvet veelgi laiendama, et vähendada nende liiklejate arvu, kellel on kaamerate asukohad selged.Samuti selgus tööst, et eksperthinnangu kohaselt on Tallinna-Tartu maanteel pikkadel lõikudel möödasõidunähtavus piiratud, mistõttu osutuvad möödasõidud tihtipeale ohtlikuks.Samuti tõdesid eksperdid, et liikluskoosseis Tallinna-Tartu maanteel on kirju, mis soosib sõiduautode möödasõiduvajadust.Magistritöö empiirilises analüüsis keskendutakse peamiselt Järva maakonna andmetele, kus 2010. ja 2011. aastal oli üles seatud 15 kiiruskaamerat.Viis Harju maakonna kiiruskaamerat ja üks Jõgeva maakonna kiiruskaamera on jäetud perioodide võrdlusest välja, kuna need paigaldati alles 2011. aastal.
