Maanteeamet ei ole magistritöös väidetuga nõus
Vane kinnitas Postimehele, et võrreldes kiiruskaameratele eelnenud perioodiga on keskmised kiirused madalamad nii kaamerate asukohtades kui ka nende mõjualas."Küll aga tuleb tõdeda, et aastal 2011 hakkasid nii keskmine kiirus kui lubatud sõidukiiruse ületajate arv jälle kasvama, kuid jäid siiski alla 2009. aastal näitajatele ja olulisel määral 2008. aasta näitajatele," märkis ta."Magistritöö autor on paraku oma sõnavõtus kahetsusväärselt välja toonud ainult 2011. aasta kiiruste kasvu võrreldes 2010. aastaga, mil oli esmane alanev mõju sõidukiirustele jättes tegemata võrdluse kiiruskaamerate eelse perioodiga," rääkis Vane.Vane sõnul on seega alusetu ka akadeemia rektori Lauri Taburi väide, et autojuhid võtavad kiiruskaameraid kui pidurdajaid ning vahepealsetel teelõikudel püütakse aega tasa teha."Kokkuvõtteks võib öelda, et kiiruskaamerate asukohtades väheneb kiiruseületamiste arv jätkuvalt, millega suureneb ka liiklusohutus nendes kohtades," kinnitas Vane.Sisekaitseakadeemia magistritöös on kirjas, et kui 2008. aastast hakkas keskmine sõidukiirus alanema, siis pärast kaamerate ülesseadmist 2011. aastal on keskmine kiirus kasvanud.
